Kuninganna

Piibel

Kuuskümmend on kuningannasid,
kaheksakümmend on liignaisi
ja neitseid on arvutult.
9 Aga üksainus on mu tuvike, mu süütuke,
oma ema ainus, oma sünnitaja lemmik.

• Ülemlaul, 6:8-9

Proosa

• Kuningannade diplomaatia on nagu pitsikudumine - niidid liiguvad kummalisi teid, aga moodustavad lõpuks ootamatuid pilte. (lk 110)
  • Triinu Meres, "Kuigi sa proovid olla hea", 2019

• Sipelgapesas kihavas askeldamises on kohutav ilu. Steriilsete tööliste isetu ohverdus kuninganna viljakuse ja pesa nimel paistab olevat ülima altruismi akt. See ühtaegu kiiduväärt ja häiriv. Kui sipelgad suudaksid kasvada rotisuurusteks, oleks nende ühiskondlik kord tõenäoliselt võimsaim, põhinedes mitte üksikisiku vabal tahtel, vaid nende geneetilise koodi pimedal kuulekusel.
• Lojaalsus kuningannale on sipelgaühiskonnas keskne, ulatudes isegi iga steriilse emase töölise paljunemisvõime ohverdamiseni. Tõepoolest, see töölissipelgate pealesurutud paljunemisvõimetus on võlunud teadlasi, kes püüavad mõista, kuidas arenes tõeline eusotsiaalne käitumine - ühiselu hüpersotsialistlik versioon.
  • E. O. Wilson, Why Richard Dawkins 'is not a scientist', the survival of the least selfish, and what ants tell us about humans - EO Wilson on his new book Independent, 10. november 2014

• "Härra, see teemant ei ole vaenlase kingitud," ütles d'Artagnan, "selle kinkis kuninganna."

"Kuninganna! Ohoo!" hüüdis hr. de Tréville. "See on tõepoolest kuninglik ehe, mis on rahas väärt oma tuhat pistooli." /---/

"Kuulge, ütles hr. de Tréville, "tahate ma annan teile nõu, head nõu, sõbramehe nõu?"

"See oleks mulle auks, härra," ütles d'Artagnan.

"Minge esimese ettejuhtuva kullassepa juurde ja müüge see teemant ära hinna eest, mida ta teile pakub. Olgu ta kui juut tahes, oma kaheksasada pistooli saate ikkagi. Pistoolidel pole nime, noormees, sellel sõrmusel on aga hirmus nimi, mis võib reeta isiku, kes seda kannab."

"Peaksin sõrmuse ära müüma? Sõrmuse, mille andis minu valitsejanna? Ei iialgi!" ütles d'Artagnan.

"Pöörake siis vähemalt kivigi sissepoole, kulla põrundpea, sest kõik teavad väga hästi, et vaese gaskoonlase ema ehetelaekas taolisi kalliskive ei leidu."

• Alexandre Dumas vanem, "Kolm musketäri". Tõlkinud Tatjana Hallap. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 221-222

• "Te arvate siis, Aramis, et ta armastab seda itaallast nii pööraselt, nagu räägitakse?"

"Ta armastas ju pööraselt üht inglast."

"Noh, mu armas, ta on lõpuks naine."

"Ei, te eksite, Athos, ta on kuninganna." (lk 811)

• Alexandre Dumas vanem, "Kakskümmend aastat hiljem", tlk Henno Rajandi, 2008

Kirjandus

• Vladimir Neff, "Kuningannadel ei ole jalgu"