Patriotism: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 1692 baiti ,  1 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
{{toimeta}}
 
==Proosa==
 
* Kahjuks peab sageli selleks, et olla hea patrioot, olema kogu ülejäänud [[inimkond|inimkonna]] [[vaenlane]].
** [[Voltaire]], "Filosoofiline sõnaraamat", ptk "Riik"
* Isamaa, ''la Patrie'', võib ju olla ''glorieuse'', kuulsusrikas ja hiilgav, aga ta on alati ka infâme, nagu see Baudelaire’i rändurite-põgenike isamaa, mille eest nad pagevad: nurjatu. Sest iga isamaa on teinud hulga nurjatusi, see tähendab, iga isamaa nimel on tehtud. Linnad... ''enfin''... linnad pole kunagi teisi linnu vallutada tahtnud (vähemasti sestsaadik, kui linn ja riik enam kokku ei lange), aga nad ise on muidugi kõigi vallutuste maiuspalad. Ja mõnes mõttes on neil ükskõik, kellele nad parajasti kuuluvad, sest nad ei kuulu kellelegi. (lk 120)
** [[Tõnu Õnnepalu]], "Pariis (Kakskümmend viis aastat hiljem)". EKSA 2019
 
* Mind üllatas just see [[vaatenurk]], nagu oleks ["Tujurikkuja" lõpulaulus] pilatud [[Alo Mattiisen|Mattiiseni]]-Leesmendi laulu ["Ei ole üksi ükski maa"] ning selle poolt väljendatud [[aade]]t. Mu meelest sai sellisel tõlgendusel olla kaks põhjendust. Esiteks, nii võivad tunda [[inimesed]], kelle jaoks patriotism tähendabki [[ksenofoobia]]t, st need, keda [[laul]] pidigi pilama. Teiseks, nii võivad tunda inimesed, kelle jaoks pagulasteemaga esile kerkinud ksenofoobia pole üldse oluline teema – st nad lihtsalt ei saanud aru pila sihikust; nad arvasid, nagu "Tujurikkuja" tahtnuks öelda, et omaaegse laulu väljendatud [[idee]]d ise on väljanaermist väärt. Neile viimastele ütleksin, et olge rahulikud, te lihtsalt ei saanud nalja mõttest aru, laul polnud siin pila objekt, vaid vahend. Et [[nali]] ei jõua kohale, seda juhtub kõigiga.
* Loomulik on, et jätkuvad vaidlused patriotismi nüansside üle. Aga üks on mu meelest ühine nii konservatiividele kui [[liberaal]]idele (kogu selle paleti mitmekesisuses) – me oleme patrioodid. Nii erinevad, kui me ka pole, peame kõik ju üksteise kõrval elama ka 5, 10 ja 20 aasta pärast, me ei lähe minema ega jäta Eestit teistele. Seega tuleb mul praegusi poleemikaid pidades meeles hoida, et ma pean sinuga ühist kodumaad jagama ka oma ülejäänud elu jooksul ning me loome praegu aluspõhja ühiskonnale, kus peavad hakkama elama meie lapsed. Aga et see oleks elamisväärne ühiskond, elamisväärne [[kodumaa]], selleks peab säilima võime üksteisega suhelda.
** [[Aare Pilv]], [https://arvamus.postimees.ee/3468785/aare-pilv-nuansimeele-kriis "Nüansimeele kriis"]. Postimees, 17. jaanuar 2016
 
==Allikata==
39 660

muudatust

Navigeerimismenüü