Jõudeelu: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 1012 baiti ,  1 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
* Miski ei sigita kibedaid mõtteid enam kui jõudeolek ja ''ennui''. Tegevusi tuleks valida väljavaatega edenemisele ja lõbustamisele. Need peaksid olema mitmekesised, vältimaks üksluisusest tulenevat [[loidus]]t. Tõsiste [[meditatsioon]]ide ja abstraktsete õpingute vahel peaks otsima leevendust kirjanduse kergematest harudest. [[Muusika]]ga tuleks tegeleda järjekindlalt, sest miski ei muuda mõistust peenemaks ega kõrgelennulisemaks; ka mitte pelk mehhaaniliste vägitükkide esitamine, olgu need vokaalsed või instrumentaalsed, kuna need, kui neid ei sooritata ülima ettevaatusega, suurendavad käsi ja väsitavad rinda, andmata eeliseid, millele me vihjame. ("Tualett", 7. ptk, "Mõistuse mõju ilule")
** [[Judith Montefiore]], "Juudi käsiraamat", 1846
 
* Kuigi seda otse välja ei öelda, on Mr Frank Churchill [[dändi]]. Printsregendi ajastu (1811-1820), millesse asetub ka Austeni parim loomeiga, oli dändide kuldaeg. Printsregent (tulevane kuningas [[George IV]]), kes valitses oma vaimuhaige isa [[George III]] asemel, oli Euroopa Esimene Dändi. Dändid on kaasaegse kolmeosalise [[ülikond|meesteülikonna]] loojad, kes hindasid üle kõige [[hea maitse|rafineeritud maitset]], elegantseid kombeid ja välist sära. Paljud neist, eelkõige printsregent ise, olid andunud [[elunautija]]d, kes saatsid oma päevi mööda enda sättimise, [[poodlemine|poodlemise]], klubides logelemise, teatris käimise ja [[võiduajamised|võiduajamistega]]. Mõned neist, nagu dändinduse looja [[Beau Brummel]], oli tuntud oma salvava ja südametu [[huumor]]i poolest. Kõigis Austeni romaanides kohtab dändisid ja reeglina on nad negatiivsed tegelased. (lk 543)
** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548
 
 
[[Kategooria:Teemad]]
41 153

muudatust

Navigeerimismenüü