Raha: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
174. rida: 174. rida:


[[Kategooria:Rahandus]]
[[Kategooria:Rahandus]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]

Redaktsioon: 1. märts 2021, kell 19:18

James Gillray karikatuuril 1786. aastast on kuningas George III-le ulatatud prisked rahakotid vastandatud käte ja jalgadeta kerjusele vasakus nurgas.

Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina.


  • Kuld ja hõbe on riigi veri. Verepaisud südames ja peas reedavad mõlema nõrkust. Mida tugevam on süda, seda elavamalt ning heldemalt pumpab ta verd välistesse kehaosadesse. Iga kehaliige on soe ja elus, ning kiiresti ja hoogsalt voolab veri südamesse tagasi.
    • Novalis. Aforisme ja fragmente. Tlk Krista Räni. Loomingu Raamatukogu 2006/19, lk 30


  • Päeval, mil raha saadakse, antakse seda natuke rohkem välja.


  • Kombekas valmisolek, millega inimene raha vastu võtab, on tõepoolest imestusväärne, kui arvestada meie kindlat usku, et raha on maailmas kõige kurja juur ja et rahakas inimene ei pääse iialgi taevasse. Oi, kui rõõmsameelselt me end hukatusse saadame!


  • Õpi rahaga ümber käima, sest isamaad ja raha peab armastama.
  • Kõigil oleks nagu üsna ükskõik, mis olnud, mis on või mis tuleb, peaasi, et saaks aga kuidagi raha jaole ja et saaks selle kuidagi läbi lüüa.


  • [Albus Dumbledore:] Nii palju raha ja elu, nagu sa ihata oskad! Kaks asja, mille enamik inimesi esikohale asetaksid – kogu häda on selles, et inimestel on tõepoolest anne valida just neid asju, mis on neile kõige kahjulikumad.




"Mingis mõttes hull. Aga hulga rahaga hull."
"Ah, šiiš ei šaa ta hull olla. Ma olen šiin ilmaš kaua elanud; kui inimešel on palju raha, šiiš on ta lihtšalt ekštšentrik."
    • Terry Pratchett, "Fantastiline valgus". Tõlkinud Krista Kaer. Varrak 1998, lk 104
  • Miks ehitatakse pangad alati templitaolisteks, hoolimata sellest, et mitmed suuremad religioonid a) on põhimõtteliselt selle vastu, mida pankades tehakse ja b) hoiavad seal oma raha.
    • Terry Pratchett, "Rahategu", Varrak 2010, lk 26, tõlkinud Allan Eichenbaum.
  • Raha liigub. Vaesumise ja rikastumise perversne dünaamika on muutunud peatamatuks. Kunagise "kõigi maade proletaarlased, ühinege" on asendanud "kõigi maade raha, ühine!" Ja ta ühineb.


  • Kapitalimahukas ning reaalselt maailma muutev innovatsioon paistab olevat liiga riskantne või mitte jõukohane. Nii jääb tähelepanuta asjaolu, et raha on üha enam midagi, mis koguneb uudse, huvitava ning ebatavalise ümber.



  • Kust Emma raha pärineb, raamatust ei selgu, kuid on selge, et see on "vana raha", sest Woodhouse'id on iidse maaomanike suguvõsa noorem haruliin ja nad on elanud samas kohas juba mitu põlve. Neil on kena moodne häärber nimega Hartfield ja väike maavaldus selle ümber. Emma maailmas on see tähtis. Suurmaaomanikest aadelkond ja väikemaaomanikest mõisnikkond (kuhu kuuluvad ka Woodhouse'id) põlastas vulgaarset "uut raha", mille tõusev keskklass oli kokku ajanud tööstuses ja ülemerekaubanduses. Mõnevõrra vastuvõetavam oli teha raha panganduses ja advokatuuris, kus härrasmehed ei pidanud ise "käsi määrima". (lk 533)
  • Mr Eltoni väljavalitu Miss Augusta Hawkins on "uue raha" matsluse ja vulgaarsuse karikatuurne kehastus. Ta on pärit Bristolist, mis oli tollal räpane sadama- ja tööstuslinn, mille rikkus pärines suuresti Atlandiülesest suhkru- ja orjakaubandusest. Südalinna kohal hõljusid klaasipõletustöökodade mürgised aurud ja suhkrutööstuse vägev lehk. [---] Seisuslikult on Mr ja Mrs Elton võrdsed, aga naisel puudub seltskondlik lihv. Nagu uusrikkale kohane, on ta ülepakutult riides, endast üliheal arvamusel, harimatu, taktitu ja häbematu. Näib, et tal on rohkem raha, kui Mr Eltonil, sest viimane on oma naisest vaimustuses ja joondub kõiges tema järele, kaotades oma viimasegi väärikuse. Kombekus ja hea toon asenduvad kiiresti kättemaksuhimulise väiklusega, mis kulmineerub Harrieti väljakutsuva alandamisega ballil. Üks härrasmees ei saaks enam madalamale laskuda. (lk 541)
  • Härrasrahval ei sobinud oma tööga raha teenida moel, mis oleks nad asetanud alama rahva hulka. Kõrgema- ja keskklassi neidudel ei olnud mingit rahateenimise võimalust ilma oma klassist välja langemata. Majapidajanna, koka või teenijannana töötada oli mõeldamatu. Kontoris töötamise võimalused avanesid alles pärast Esimest maailmasõda, kui masinakirjutajast sai naiste amet. Ainuke, mida hästi kasvatatud ja haritud neiu teha võis, oli minna guvernandiks samasugusesse perre, mille täieõiguslik liige oli ta äsja ise olnud. (lk 545-546)


Luule

SELLES HALLIS LINNAS JA IGIHALJAS METSAS -
mõlemas ma kõnnin ja raha on mul otsas.

Raha on mul otsas ja juurde pole loota,
varsti vajun sohu ja olen ilma soota.

  • Paul-Eerik Rummo, "Selles hallis linnas ja igihaljas metsas" kogust "Ajapinde ajab". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 150


Otsi lolli, kes ei kardaks kolli
kui on kollil rahamaitse suus.
Raha mängib elus põhirolli.
Raha see on õnn ja armastus.

Kõrged mõtted see on puhas möga
pole ilu ilma rahata.
söö ja maga, sarvevahet süga -
ega elult muud ei taha ka.

  • Juhan Viiding, "Rahalaul", tekst Olav Ehala muusikale, filmist "Nukitsamees".

Allikata tsitaadid

  • See raha, mis on sinult välja petetud, on kõige paremini kulutatud. Sest selle eest oled sa endale ostnud, otseselt ja vahetult, tarkust.


Vanasõnad

  • Kui tead, et kaotad kogu oma varanduse, siis parem jaga pool sellest ise laiali.
  • Säästetud penn on teenitud penn.
  • Ihne mees teeb veerandpennisest poolepennise, lahke mees kuuepennise.
  • Kes tahab raha teha, peab alustama raha kulutamisest.
  • Raha peab taskun oleme, muidu ei lää siga tee päält kõrva.
  • Au maksab raha.
  • Ega meest pulma kutsuta, kukkur kutsutakse.
  • Ega raha taskus karju.
  • Ega rahal silmi ole, kui enesel ei ole.
  • Hoia kopikut õnne ajal, kopik läheb rublale häda ajal!
  • Inimene püüab raha, raha hinge.
  • Kel raha, sel sõpru.
  • Kes kopikat ei korja, see rublat ei saa.
  • Kopik hoiab rubla.
  • Kopiku eest asja, rubla eest kära.
  • Kui raha loetakse, mine välja, kui tööd tehakse, tule ligi!
  • Kui raha räägib, on ilm vait.
  • Kus rublad ees, sinna veerevad rublad juurde.
  • Laulik ei laula rahata ega päästa keelt killingita.
  • Loetud raha ei keela varga käppa.
  • Mis kopikuks loodud, on kopik.
  • Raha ajab (paneb) rattad käimä.
  • Raha hea sulane, aga paha peremees.
  • Raha jookseb raha juurde.
  • Raha murrab rauda.
  • Raha olgu loetud, hobune seotud.
  • Raha on hinge varas.
  • Raha teenib meest, aga mees ei või raha teenida.
  • Raha teenida ei ole raske, raske aga raha hoida.
  • Raha tuli tulema ja vesi minema.
  • Rahal ei ole silmi peas.
  • Rahata ei saa Rakveresse ega vihata sauna.
  • Rahaahnus on kõige kurja juur.
  • Rahu võidab raha.
  • Riia olgu soola tuua, Tallinna raha taguda.
  • Rikas maksab rahaga, vaene nahaga.
  • Rikas raha nõjal, kerjaja kargu nõjal.
  • Rikkal raha, vaesel lapsed.
  • Sügisel maksetakse liha eest raha, kevadel luude eest.
  • Teng pane paika häil päevil, tarvis hädäpäevil!
  • Tuli usin tulema, vesi väle veerema, raha kärme kuluma.
  • Täis mõõt, täis raha.
  • Võõras raha kõrvetab tasku.
  • Võõras raha tasku, taskul auk pea põhjas.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Välislingid

Vikipeedias leidub artikkel