Pagulane: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 9. rida: | 9. rida: | ||
* Sellise pagulase puhul, kelle kojuminek on hiljaks jäänud või võimatuks osutunud, võivad jääda kõlama ka harunevad, lõputult hargnevad lood, milles [[kojuminek]] on üha kaugenev viirastus. |
* Sellise pagulase puhul, kelle kojuminek on hiljaks jäänud või võimatuks osutunud, võivad jääda kõlama ka harunevad, lõputult hargnevad lood, milles [[kojuminek]] on üha kaugenev viirastus. |
||
** [[Tiina Kirss]], "Kirjaniku maapagu: eksiili rõõmust ja vaevast". Methis 13/2014 |
** [[Tiina Kirss]], "Kirjaniku maapagu: eksiili rõõmust ja vaevast". Methis 13/2014 |
||
* Ta [d'Artagnan] kuulis, et Inglise kuningas oli tagasi jõudnud oma liitlase, Nassau Wilhelm II, Hollandi stathouderi juurde. Ta kuulis veel, et [[Louis XIV]] keeldumine oli pisut jahutanud [[protektsioon]]i, mida see kuningale senini oli võimaldanud, ja et ta oli sunnitud asuma väikesse majja Scheveningeni külas [[luide]]te vahel mere kaldal, ühe ljöö kaugusel [[Haag]]ist. |
|||
:Seal otsis õnnetu maapagulane kuuldavasti [[lohutus]]t, silmitsedes oma soole iseloomuliku nukrameelsusega ääretut [[Põhjameri|Põhjamerd]], mis teda ta Inglismaast lahutas, nagu seda oli kunagi teinud [[Maria Stuart]] Prantsusmaal. Seal, ilusa Scheveningeni [[mets]]a puude vahel, peenel mereliival, kus kasvas kullakarvaline liiva[[kanarbik]], — kidunes [[Charles II]] nagu need [[taim]]edki, aga veel õnnetumana, sest tema elas mõtte-elu, ta lootis ja samas jälle [[meeleheide|heitis meelt]]. (lk 169-170) |
|||
* [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]". I osa. Tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959 |
|||
Redaktsioon: 4. märts 2021, kell 19:27
Proosa
- Raamaturiiulid näitavad, et igav ei hakka kunagi. Neilt võib leida sadu inimsaatusi. Minu toa seinad on aardeait. Mina, vaene pagulane, olen jälle püstirikas kuuvalguses värelevas toas, mille seinad jutustavad rohkem, kui mina suudan vastu võtta.
- Aino Suits, "Päevaraamat 1901-1964", 15. märtsil 1952. Tõlkinud Piret Saluri. Tallinn: Varrak, 2014
- Sellise pagulase puhul, kelle kojuminek on hiljaks jäänud või võimatuks osutunud, võivad jääda kõlama ka harunevad, lõputult hargnevad lood, milles kojuminek on üha kaugenev viirastus.
- Tiina Kirss, "Kirjaniku maapagu: eksiili rõõmust ja vaevast". Methis 13/2014
- Ta [d'Artagnan] kuulis, et Inglise kuningas oli tagasi jõudnud oma liitlase, Nassau Wilhelm II, Hollandi stathouderi juurde. Ta kuulis veel, et Louis XIV keeldumine oli pisut jahutanud protektsiooni, mida see kuningale senini oli võimaldanud, ja et ta oli sunnitud asuma väikesse majja Scheveningeni külas luidete vahel mere kaldal, ühe ljöö kaugusel Haagist.
- Seal otsis õnnetu maapagulane kuuldavasti lohutust, silmitsedes oma soole iseloomuliku nukrameelsusega ääretut Põhjamerd, mis teda ta Inglismaast lahutas, nagu seda oli kunagi teinud Maria Stuart Prantsusmaal. Seal, ilusa Scheveningeni metsa puude vahel, peenel mereliival, kus kasvas kullakarvaline liivakanarbik, — kidunes Charles II nagu need taimedki, aga veel õnnetumana, sest tema elas mõtte-elu, ta lootis ja samas jälle heitis meelt. (lk 169-170)
- Alexandre Dumas vanem, "Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem". I osa. Tõlkinud Henno Rajandi. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959
Luule
Oli kunagi keegi,
kes tundis metamorfooside saladust.
Temast sai pagulane.
- Karl Ristikivi, "Kuidas võib õis, puhkenud elavast oksast"
