Taevas: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
5. rida: | 5. rida: | ||
==Proosa== |
==Proosa== |
||
* Pierre vaatas taevasse, hääbuvale, vilkuvate |
* Pierre vaatas taevasse, hääbuvale, vilkuvate [[täht]]ede sügavikku. "Ja kõik see on minu, ja kõik see on minus, ja kõik see olen mina!" mõtles Pierre. "Ja kõik selle võtsid nad kinni ja pistsid laudadest kokkulöödud [[barakk]]i!" Ta naeratas ja läks oma kaaslaste juurde, et magama heita. |
||
** [[Lev Tolstoi]], "Sõda ja rahu" II, tlk M. Sillaots ja V. Linask. "Kogutud teosed" V. Tln, 1956, lk 361. |
** [[Lev Tolstoi]], "Sõda ja rahu" II, tlk M. Sillaots ja V. Linask. "Kogutud teosed" V. Tln, 1956, lk 361. |
||
* Sest kas Jumal mitte selleks ei läinud ega lähe jälle igal suurel ristipäeval (mis on alati üks salajane kevadelõpu neljapäev, sest ei kuulu praegu siin valitseva Riigi ametlikku pühadekalendrisse) tagasi üles taeva, et laotuse servast oma tugeva käega kinni asida ja see vana sinine palakas taas alla Lõpmatuse peale heita? Laotada ta [[metssiga|pahrade]], [[pääsuke]]ste ja üldse kõigi ja kõige üle. Teadku nad sellest midagi või ei. Vahet pole. |
* Sest kas Jumal mitte selleks ei läinud ega lähe jälle igal suurel ristipäeval (mis on alati üks salajane kevadelõpu [[neljapäev]], sest ei kuulu praegu siin valitseva Riigi ametlikku pühadekalendrisse) tagasi üles taeva, et laotuse servast oma tugeva käega kinni asida ja see vana sinine palakas taas alla Lõpmatuse peale heita? Laotada ta [[metssiga|pahrade]], [[pääsuke]]ste ja üldse kõigi ja kõige üle. Teadku nad sellest midagi või ei. Vahet pole. |
||
** Tõnu Õnnepalu, "Lõpmatus (esimene kevad)". EKSA 2019, lk 196) |
** [[Tõnu Õnnepalu]], "Lõpmatus (esimene kevad)". EKSA 2019, lk 196) |
||
* [[Terviklikkus|Terviklikku]] |
* [[Terviklikkus|Terviklikku]] [[maailmapilt]]i kuulub paratamatult taevas, [[taevakeha]]d ja nende [[mõju]]d. Mida [[looduslähedus|looduslähedasemas]] [[kultuur]]is [[inimene]] elab, seda olulisem on talle [[tähistaevas]]. |
||
** [[Enn Kasak]], [http://www.folklore.ee/tagused/nr1/fart.htm "Tähistaeval põhinevatest uskumustest"] Mäetagused nr 1 |
** [[Enn Kasak]], [http://www.folklore.ee/tagused/nr1/fart.htm "Tähistaeval põhinevatest uskumustest"] Mäetagused nr 1 |
||
Redaktsioon: 23. märts 2021, kell 23:43
See artikkel kõneleb maailmaruumi osast. Taevariigi kui religioosse institutsiooni kohta loe artiklist Paradiis.
Taevas on Maalt vaadeldav ja Maa pinnast kõrgemal asuv maailmaruumi osa, mis sisaldab atmosfääri, kosmose ning nendes leiduvad objektid ja nähtused. Traditsiooniliselt on taevasse paigutatud ka mitmesugused üleloomulikud ja religioossed nähtused, näiteks Vana-Lähis-Ida ja indoeuroopa religioonide kõuejumal kui "taevaisa" ning sellest tulenevalt ka aabrahamlike religioonide paradiis.
Proosa
- Pierre vaatas taevasse, hääbuvale, vilkuvate tähtede sügavikku. "Ja kõik see on minu, ja kõik see on minus, ja kõik see olen mina!" mõtles Pierre. "Ja kõik selle võtsid nad kinni ja pistsid laudadest kokkulöödud barakki!" Ta naeratas ja läks oma kaaslaste juurde, et magama heita.
- Lev Tolstoi, "Sõda ja rahu" II, tlk M. Sillaots ja V. Linask. "Kogutud teosed" V. Tln, 1956, lk 361.
- Sest kas Jumal mitte selleks ei läinud ega lähe jälle igal suurel ristipäeval (mis on alati üks salajane kevadelõpu neljapäev, sest ei kuulu praegu siin valitseva Riigi ametlikku pühadekalendrisse) tagasi üles taeva, et laotuse servast oma tugeva käega kinni asida ja see vana sinine palakas taas alla Lõpmatuse peale heita? Laotada ta pahrade, pääsukeste ja üldse kõigi ja kõige üle. Teadku nad sellest midagi või ei. Vahet pole.
- Tõnu Õnnepalu, "Lõpmatus (esimene kevad)". EKSA 2019, lk 196)
- Terviklikku maailmapilti kuulub paratamatult taevas, taevakehad ja nende mõjud. Mida looduslähedasemas kultuuris inimene elab, seda olulisem on talle tähistaevas.
- Enn Kasak, "Tähistaeval põhinevatest uskumustest" Mäetagused nr 1
Luule
- Karupoeg Puhh A. A. Milne'i samanimelises teoses, värsid tõlkinud Harald Rajamets. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 14
Alasti taevas häbeneb ennast
ning kattub kiiresti pilvedega
päike poeb ehmunult peitu
nende taha.
- Urmas Tegova, "Kahvatu hommik munakad tolmused..." Vikerkaar 8/1993, lk 33
TAEVA ÜKSIKOSADE
töö kooskõlastamata
tilkuv kahjurõõm.
Kuukiirte šabloonsus
hämmastab pealtvaatajaid
hilisel öötunnil.
- Urmas Tegova, "Taeva üksikosade..." Vikerkaar 8/1993, lk 36
Ent muutus samal ajal
sünkmustaks taevas, pilvedega kattus,
ja tüve, mis siin oli õnne hooleks,
välk juurteni lõi pooleks
- Francesco Petrarca "Kantsoon", tõlkinud Ain Kaalep ("Renessansi kirjanduse antoloogia", Tallinn: Eesti Raamat, 1984, lk 37-39
Kui mustavad udud ja taevas lööb halliks,
saab äkki kõik hääbuv su hingele kalliks.
Sa süütad siis lõhnava sigari suhu
ja tasa kaod kodust, tont ise teab kuhu.
- Heiti Talvik, "Kui mustavad udud"
- Võikaid varje kerkib hulgi
- kohe taeva tahmjat seina.
- Kes küll poetas kaarnasulgi
- ruugesse mu ristikheina?
- Heiti Talvik, "Õhtulaul"
- Jim Ollinovski, "Neli tankisti ja koer" (luulekogus "Aeroplaan esimesest pilgust" (2009))
Vanasõnad
- Ega maa vilja sigata, vaid taevas.
- Ega talv taevasse jää.
- Ega vihm (lumi) taeva jää.
- Hoolikas korjab, laisk pöörab päkad vastu taevast.
- Loodetuul on taeva luud.
- Pikka puud ei lasta taevasse kasvada.
- Saia ei saja taevast maha.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929