Kosimine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '* Rumalus, millega loodus seda džentelmeni [mr. Collinsit] oli õnnistanud, röövis tema armumängult võlu, mis teinekord äratab naistes soovi seda pikemaks venitada....' |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
* [[Rumalus]], millega [[loodus]] seda džentelmeni [mr. Collinsit] oli õnnistanud, röövis tema armumängult võlu, mis teinekord äratab naistes soovi seda pikemaks venitada. Ja miss Lucas, kes võttis kosilase vastu ainuüksi lihtsast ja omakasupüüdmatust mehelesaamise soovist kannustatuna, ei hoolinud eriti sellest, mis kuupäeval ta tegelikult eesmärgile jõuab. (lk 115) |
* [[Rumalus]], millega [[loodus]] seda džentelmeni [mr. Collinsit] oli õnnistanud, röövis tema armumängult võlu, mis teinekord äratab naistes soovi seda pikemaks venitada. Ja miss Lucas, kes võttis kosilase vastu ainuüksi lihtsast ja omakasupüüdmatust mehelesaamise soovist kannustatuna, ei hoolinud eriti sellest, mis kuupäeval ta tegelikult eesmärgile jõuab. (lk 115) |
||
** [[Jane Austen]], "[[Uhkus ja eelarvamus]]". Tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Tallinn: Eesti Raamat 1985 |
** [[Jane Austen]], "[[Uhkus ja eelarvamus]]". Tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Tallinn: Eesti Raamat 1985 |
||
<poem> |
|||
Ükskord oli üks mees. Ta sündis, kosis ja suri. |
|||
Enam ma temast ei tea. Aga see oli üks mees! |
|||
</poem> |
|||
* [[Friedrich Robert Faehlmann]], "Üks kui mõnigi teine" |
|||
Redaktsioon: 25. märts 2021, kell 00:10
- Rumalus, millega loodus seda džentelmeni [mr. Collinsit] oli õnnistanud, röövis tema armumängult võlu, mis teinekord äratab naistes soovi seda pikemaks venitada. Ja miss Lucas, kes võttis kosilase vastu ainuüksi lihtsast ja omakasupüüdmatust mehelesaamise soovist kannustatuna, ei hoolinud eriti sellest, mis kuupäeval ta tegelikult eesmärgile jõuab. (lk 115)
- Jane Austen, "Uhkus ja eelarvamus". Tõlkinud Henno Rajandi. Tallinn: Eesti Raamat 1985
Ükskord oli üks mees. Ta sündis, kosis ja suri.
Enam ma temast ei tea. Aga see oli üks mees!
- Friedrich Robert Faehlmann, "Üks kui mõnigi teine"