Selgroog: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vilho-Veli (arutelu | kaastöö)
Link
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{toimeta}}
{{toimeta}}


==Draama==

<poem>
<poem>
LUCIUS: Teie olete haruldane [[geenius]]. Ma kuulatasin teid. Olete abiandmise ja [[eneseohverdus|eneseohverdamise]] geenius. Vaatame, mis sellest tuleb. Kas jääte pooleli, nagu minu [[luuletaja]], nagu suurem osa meie rahva geeniustest jääb pooleli?
LUCIUS: Teie olete haruldane [[geenius]]. Ma kuulatasin teid. Olete abiandmise ja [[eneseohverdus|eneseohverdamise]] geenius. Vaatame, mis sellest tuleb. Kas jääte pooleli, nagu minu [[luuletaja]], nagu suurem osa meie rahva geeniustest jääb pooleli?
11. rida: 11. rida:
* [[Hella Wuolijoki]], "Dr. Lucius ja Luuletaja", näidend 3 vaatuses. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 26
* [[Hella Wuolijoki]], "Dr. Lucius ja Luuletaja", näidend 3 vaatuses. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 26


==Proosa==

* ...[[tants]]iv naine on alati ohtlik; [[naine]], kes loob tantse ka teistele, on eriti ohtlik, sest ta ei tunne mitte ainult oma [[keha]], vaid inimkeha üleüldse (seda Eesti riik ei soovi, et naised oma kehast midagi teaksid või seda tarvitada oskaksid, peale [[sünnitamine|sünnitamise]], muidugi), ta oskab hoida paigal [[õlad]], et liigutada puusa, ja kontrollib oma kõhulihaseid (enamik inimesi ei tea üldse, et neil on kõhus mingid lihased), tema selgroog on sirge (paljud ei tea üldse, et neil selgroog on, nii on kergem elada ka).
* ...[[tants]]iv naine on alati ohtlik; [[naine]], kes loob tantse ka teistele, on eriti ohtlik, sest ta ei tunne mitte ainult oma [[keha]], vaid inimkeha üleüldse (seda Eesti riik ei soovi, et naised oma kehast midagi teaksid või seda tarvitada oskaksid, peale [[sünnitamine|sünnitamise]], muidugi), ta oskab hoida paigal [[õlad]], et liigutada puusa, ja kontrollib oma kõhulihaseid (enamik inimesi ei tea üldse, et neil on kõhus mingid lihased), tema selgroog on sirge (paljud ei tea üldse, et neil selgroog on, nii on kergem elada ka).
** [https://www.vikerkaar.ee/archives/24584 "''Go'', Sveta, ''go''"] Vikerkaar, 4/2019. Arvustus: [[Sveta Grigorjeva]], "American Beauty". Tallinn: Suur Rida, 2018.
** [https://www.vikerkaar.ee/archives/24584 "''Go'', Sveta, ''go''"] Vikerkaar, 4/2019. Arvustus: [[Sveta Grigorjeva]], "American Beauty". Tallinn: Suur Rida, 2018.
24. rida: 24. rida:
** [[Isabel Allende]], "Jaapani armuke"; tõlkinud [[Kai Aareleid]]. Tallinn: Tänapäev, 2017, lk 16
** [[Isabel Allende]], "Jaapani armuke"; tõlkinud [[Kai Aareleid]]. Tallinn: Tänapäev, 2017, lk 16



* Mul tuli seekord andeks anda ja leppida oma mehe [[tõotus]]ega, et see on esimene arusaamatus ning jääb viimaseks. Ta kiidab alati mu erakordset võimet [[andestus|andestada]] ja isegi [[Unustamine|unustada]]. Millegipärast pole see võime mind õnnelikuks teinud ja mulle viirastub, nagu puuduks mul midagi olulist, midagi, mis eraldab [[selgroogsed|selgroolisi]] [[selgrootud|selgrootutest]]. (lk 28)
** [[Silvia Rannamaa]], "Pahema jala päev", rmt: "Kui lapsed mõtlema hakkavad", 1971, lk 23-42


==Välislingid==
{{Vikipeedia}}
{{Vikipeedia}}


[[Kategooria:Anatoomia]]
[[Kategooria:Anatoomia]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]

Redaktsioon: 25. märts 2021, kell 02:07


Draama

LUCIUS: Teie olete haruldane geenius. Ma kuulatasin teid. Olete abiandmise ja eneseohverdamise geenius. Vaatame, mis sellest tuleb. Kas jääte pooleli, nagu minu luuletaja, nagu suurem osa meie rahva geeniustest jääb pooleli?
EIE: Miks jäävad nad pooleli?
LUCIUS: Ah, neil on vana selgroo viga, mis sageli tuleb vaesusest, harimatusest - sageli ka väikekodanluse vingust.
EIE: Kas ei ole ka teie mitte poolelijäänud registraator, härra doktor?
LUCIUS: Arvatavasti, preili Eie. Ka mina olen ustav oma rahvuslikule laadile.

  • Hella Wuolijoki, "Dr. Lucius ja Luuletaja", näidend 3 vaatuses. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 26

Proosa

  • ...tantsiv naine on alati ohtlik; naine, kes loob tantse ka teistele, on eriti ohtlik, sest ta ei tunne mitte ainult oma keha, vaid inimkeha üleüldse (seda Eesti riik ei soovi, et naised oma kehast midagi teaksid või seda tarvitada oskaksid, peale sünnitamise, muidugi), ta oskab hoida paigal õlad, et liigutada puusa, ja kontrollib oma kõhulihaseid (enamik inimesi ei tea üldse, et neil on kõhus mingid lihased), tema selgroog on sirge (paljud ei tea üldse, et neil selgroog on, nii on kergem elada ka).
  • Hall paas nagu kasvaks ülespoole, tungiks läbi õhukese kamara nagu nälgiva looma selgroog, nagu mahajäetud maja sarikad läbi katuse. Vinge meretuul lõõtsub üle järjest lagedama maa, viib kaasa viimse mullasõmera kivide vahelt.
  • Kui teie selgroog pole murtud, kui teie mõlemad jalad suudavad käia ja mõlemad käed painduvad, kui teie mõlemad silmad näevad ja mõlemad kõrvad kuulevad – miks peaksite te siis veel kellelgi kade olema? Milleks?
    • Aleksandr Solženitsõn, "Gulagi arhipelaag", 2. osa, 4. peatükk "Saarelt saarele", tlk Henno Arrak, Helmi Tillemann ja Maiga Varik, lk 468
  • Lark House'is, kus valitses masendav naiste enamus, peeti Jacques Devine'i staariks, ainsaks südametemurdjaks asutuse kahekümne kaheksa meesterahva seas. Teda kutsuti Prantslaseks, mitte sellepärast, et ta oleks olnud Prantsusmaal sündinud, vaid tema peente kommete tõttu - ta hoidis daamidele ust lahti, pakkus neile laua ääres tooli, ei käinud kunagi ringi lahtise püksilukuga, ja kuna ta oskas ja suutis vaatamata oma kangele seljale tantsida. Üheksakümneaastasena kõndis ta sirge seljaga tänu selgroo külge monteeritud varrastele ja kruvidele; tal oli endiselt peas natuke lokkis juukseid ja ta oskas kaarte mängida ja häbitult sohki teha.


  • Mul tuli seekord andeks anda ja leppida oma mehe tõotusega, et see on esimene arusaamatus ning jääb viimaseks. Ta kiidab alati mu erakordset võimet andestada ja isegi unustada. Millegipärast pole see võime mind õnnelikuks teinud ja mulle viirastub, nagu puuduks mul midagi olulist, midagi, mis eraldab selgroolisi selgrootutest. (lk 28)
    • Silvia Rannamaa, "Pahema jala päev", rmt: "Kui lapsed mõtlema hakkavad", 1971, lk 23-42


Välislingid

Vikipeedias leidub artikkel