Liilia

Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama.

Lilium candidum

Anna Elizabeth Klumpke, "Liiliate keskel" (1909)

John Singer Sargent, "Nelk, liilia, liilia, roos" (u 1885)

Piibel

Su rinnad on kui kaks utekest,
gasellikaksikut, kes söövad liiliate keskel.

• Ülemlaul, 4:5, tõlkinud Vello Salo

Tema silmad - tuvid vete keskel -
kümblevad piimas,
ripsmekallaste kaares,
ta palged kui palsamipeenrad,
lõhnavad kuplid;
liiliad on tema huuled,
nõrguvad mürrimahla.

• Ülemlaul, 5:13, tõlkinud Vello Salo

Kõrb ja liivik rõõmutsevad,
nõmmemaa hõiskab ja õitseb nagu liilia.

• Jesaja raamat, 35:1

Luule

eks naudi, kuni sest, mis oli nelk,
kuld, lüüm kristall ja liilia vanasti –
...
neist, sinust endast – saab vaid vari pelk
ja muld ja tolm ja suits – eimidagi.

• Luis de Góngora, "Sonett", tõlkinud Jüri Talvet ("Maailmakirjanduse lugemik", Tallinn: Koolibri, 1993, lk 266)

Ma kevadeti kardan talve võikust
ja laisklen siis, kui teised peavad lõikust.
Kui aga vilistades näärikuul
tuisk tormab piki tardund hangeharju,
siis paitab peidet aias pehme tuul
mu liiliaid ja musti viinamarju.

• Betti Alver, "* Kalendris, mille järgi elu säen" kogus "Tolm ja tuli", lk 75

Proosa

• Ta nimi on Blanche. Ma ei tea ühtki laulu, kus see nimi esineks. Aga kindlasti peab olema mõni — peab olema palju laule, sest see on kõige ilusam nimi. Mis on punane roos või sinine kannike võrreldes valge liiliaga!
  • Karl Ristikivi, "Rõõmulaul". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1966, lk 112

• Ja nagu taevas ja maa - tema kõhu kumer kuppel. Kui ma seda esmakordselt nägin, pidin meeleliigutusest peaaegu ulguma hakkama, läksin täitsa segi. Ja kõik läks segi, roosid ja liiliad ja käharad kiharad - niiske, ligitõmbav sissekäik Eedenisse, mälukaotus ja punakuldsed ripsmed!
  • Venedikt Jerofejev, "Moskva-Petuški". Tõlkinud Ott Arder. Tänapäev 1999, lk 45

• Loodus ei põlga seda, mis elab vaid päeva. See valab end tervenisti igasse hetke. Me ei hinda liiliat vähem sellepärast, et see pole tehtud ränist ja mõeldud kestma. Elu küllus on selle voos, hiljem on liiga hilja.
  • Tom Stoppard, "Laevahukk", 2. vaatus.

• Astrīda ei ütle ühtki sõna, kuid tema silmad räägivad.

...et viigipuu ei õitse, et viinapuul ei tule marju ja õlipuul õli, et ei ole leiba ega soola, et liiliad ei lõhna, et armastuse õunad on kibedad, et kaevud kuivavad, et mandlipuud kuivavad, et tuvid on vaikinud...

• Nora Ikstena, "Neitsi õpetus". Tõlkinud Kalev Kalkun. Loomingu Raamatukogu 2011, nr 13-14, lk 78