Kask: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
34. rida: | 34. rida: | ||
==Proosa== |
==Proosa== |
||
* Siis algab [[sünnipäev]]apidu kaskede otsas. Nad söövad ning joovad ema terviseks [[õlu]]t ja limonaadi ning [[laul]]avad "Ta elagu", nii et pullid [[puu]]de all jahmuvad. Isa viipab neile singivõileivaga. "[[Roheline|Rohelises]] |
* Siis algab [[sünnipäev]]apidu kaskede otsas. Nad söövad ning joovad ema terviseks [[õlu]]t ja limonaadi ning [[laul]]avad "Ta elagu", nii et pullid [[puu]]de all jahmuvad. Isa viipab neile singivõileivaga. "[[Roheline|Rohelises]] [[salong]]is pakutakse [[karastusjook]]e," teatab ta. |
||
** [[Astrid Lindgren]], "[[Madlike ja Jaanikingu põnn]]" |
** [[Astrid Lindgren]], "[[Madlike ja Jaanikingu põnn]]" |
||
Redaktsioon: 5. mai 2021, kell 18:33
Kask (Betula) on kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.
Luule
All koplis kasest kaseni
käiks udunimbuses kui jumal...
- Kersti Merilaas "Öö" (1936)
Kased kummarduvad peatsis
ehatäht on jalutsis
Mööda jõge, mööda rohtu
mööda valget kasetohtu
sammub öö kui pehme kass
- Paul-Eerik Rummo, "Kassikangas" kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (1985), lk 48
see aeg on käes
kui maailm lõheneb
kui mahl voolab kasetüve pidi
ja kõik mida sa teadsid
kukub aeglaselt pooleks
- Kristiina Ehin, "* see aeg on käes". Looming nr 9 (2002)
Proosa
- Siis algab sünnipäevapidu kaskede otsas. Nad söövad ning joovad ema terviseks õlut ja limonaadi ning laulavad "Ta elagu", nii et pullid puude all jahmuvad. Isa viipab neile singivõileivaga. "Rohelises salongis pakutakse karastusjooke," teatab ta.
- Kuused polnud ei väga vanad ega väga suured ning nende muistse välimuse põhjustas külluslik sambla- ja samblikukasv, mis kattis nende tüvesid ja oksi. Kuusetihniku kohal teeserval seisis väärikas kask, üks jäänukeid mäge katnud põlismetsast - hiiglaslik jändrik tüvi, mille ümbermõõt kolme jala kõrgusel maapinnast oli vaid kaks tolli vähem kui kakskümmend kolm jalga. Umbes kahekümne jala kõrgusel või enam lõhenes peatüvi neljaks suureks püstiseks haruks, mis olid igaüks ise suure puu eest.
- Anna Murray Vail, "Märkmeid Smythe'i maakonna floorast Virginias, III", Garden and Forest, 17. august 1892, lk 388-389