Friedrich Schiller: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P added Category:Täiendamist vajavad artiklid using HotCat |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[Image:Friedrich_Schiller_by_Ludovike_Simanowiz.jpg|thumb| |
[[Image:Friedrich_Schiller_by_Ludovike_Simanowiz.jpg|thumb|Ludovike Simanowiz, Friedrich Schilleri portree (u 1793)]] |
||
'''Johann Christoph Friedrich von Schiller''' (10. november 1759 Württemberg – 9. mai 1805 Weimar) oli saksa poeet, filosoof, ajaloolane ja dramaturg. Oma elu viimastel aastatel (1788–1805) oli tal lähedane sõprus [[Johann Wolfgang Goethe]]ga, kellega ta arutas paljusid esteetikaprobleeme – Schiller julgustas Goethel lõpetada oma alustatud skitsid. Sõprusperioodi Goethega on nimetatud ka Weimari klassitsismiks. Koos Goethega valmis satiiriliste lühijuttude kogum "Kseeniad", kus nad mõlemad ründasid oma esteetiliste vaadete vaenlasi. |
'''Johann Christoph Friedrich von Schiller''' (10. november 1759 Württemberg – 9. mai 1805 Weimar) oli saksa poeet, filosoof, ajaloolane ja dramaturg. Oma elu viimastel aastatel (1788–1805) oli tal lähedane sõprus [[Johann Wolfgang Goethe]]ga, kellega ta arutas paljusid esteetikaprobleeme – Schiller julgustas Goethel lõpetada oma alustatud skitsid. Sõprusperioodi Goethega on nimetatud ka Weimari klassitsismiks. Koos Goethega valmis satiiriliste lühijuttude kogum "Kseeniad", kus nad mõlemad ründasid oma esteetiliste vaadete vaenlasi. |
Viimane redaktsioon: 15. mai 2021, kell 20:54
Johann Christoph Friedrich von Schiller (10. november 1759 Württemberg – 9. mai 1805 Weimar) oli saksa poeet, filosoof, ajaloolane ja dramaturg. Oma elu viimastel aastatel (1788–1805) oli tal lähedane sõprus Johann Wolfgang Goethega, kellega ta arutas paljusid esteetikaprobleeme – Schiller julgustas Goethel lõpetada oma alustatud skitsid. Sõprusperioodi Goethega on nimetatud ka Weimari klassitsismiks. Koos Goethega valmis satiiriliste lühijuttude kogum "Kseeniad", kus nad mõlemad ründasid oma esteetiliste vaadete vaenlasi.
- Inimene mängib üksnes seal, kus ta on sõna täies tähenduses inimene ning on üksnes seal täiesti inimene, kus ta mängib.
- Der Mensch spielt nur, wo er in voller Bedeutung des Wortes Mensch ist, und er ist nur da ganz Mensch, wo er spielt.
- "Briefe über die ästhetische Erziehung des Menschen" (1795), 15. kiri