Liivatee: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:THYMUS_SERPYLLUM_-_SANGONELLES_-_IB-040_(Serpoll).JPG|pisi|Nõmm-liivatee]]
[[Pilt:THYMUS_SERPYLLUM_-_SANGONELLES_-_IB-040_(Serpoll).JPG|pisi|Nõmm-liivatee]]
'''Liivatee''' (''Thymus'' L.) on taimede perekond huulõieliste sugukonnast. Kasutatakse ka ladina nimetusest tulevat sõna tüümian. Eestis kasvab looduslikult kaks liiki, millest tuntum on nõmm-liivatee (''Thymus serpyllum''), aedades kultiveeritakse ilu- ja maitsetaimena ka aedliivateed ja selle vorme.
'''Liivatee''' (''Thymus'' L.) on taimede perekond huulõieliste sugukonnast. Kasutatakse ka ladina nimetusest tulevat sõna tüümian. Eestis kasvab looduslikult kaks liiki, millest tuntum on nõmm-liivatee (''Thymus serpyllum''), aedades kultiveeritakse ilu- ja maitsetaimena ka aedliivateed ja selle vorme.


<poem>
Üht küngast tean, kus õitseb liivatee
ja kasvab [[nurmenukk]] ja [[kannike]]
ning baldahhiiniks kuslapuuga koos
on põimund [[kibuvits]] ja muskusroos.
</poem>
* [[William Shakespeare]], "Suveöö unenägu", II vaatus, I stseen. Tõlkinud Georg Meri. W. Shakespeare, "Kogutud teosed" III, Eesti Riiklik Kirjastus 1963, lk 335-336, Oberon






Redaktsioon: 22. mai 2021, kell 14:17

Nõmm-liivatee

Liivatee (Thymus L.) on taimede perekond huulõieliste sugukonnast. Kasutatakse ka ladina nimetusest tulevat sõna tüümian. Eestis kasvab looduslikult kaks liiki, millest tuntum on nõmm-liivatee (Thymus serpyllum), aedades kultiveeritakse ilu- ja maitsetaimena ka aedliivateed ja selle vorme.


Üht küngast tean, kus õitseb liivatee
ja kasvab nurmenukk ja kannike
ning baldahhiiniks kuslapuuga koos
on põimund kibuvits ja muskusroos.

  • William Shakespeare, "Suveöö unenägu", II vaatus, I stseen. Tõlkinud Georg Meri. W. Shakespeare, "Kogutud teosed" III, Eesti Riiklik Kirjastus 1963, lk 335-336, Oberon


On tulililled ja maarjaheinad
Ning tüümian,
Oliivirohekad metsaseinad
Ja sinav laan!

  • Marie Under, "Kurvad rõõmud" kogus "Sinine puri" (1918), lk 22


Eks lillapadjaline tüümian
Pruunmustist mesilasist veelgi kiha,
Ning aiast palju veel ma lilli saan,
Kus päevaroosid kumardumas üha.

  • Marie Under, "Hilissuvi" kogus "Sinine puri" (1918), lk 31


Põldmarja tume pilk,
liivatee kume lõõm.
Orjavits, ergav tilk,
segi valu ja rõõm.

  • Ellen Niit, "Otsida iseend" kogust "Linnuvoolija". Tallinn: Eesti Raamat 1970, lk 17


Välislingid

Vikipeedias leidub artikkel