Rikkus

Severin Roesen, "Küllus" (u 1860)

Piibel

• Kus su aare on, seal on ka su süda.
  • Matteuse evangeelium, ptk 6, salm 21

• Kui vaevaliselt lähevad rikkad Jumala riiki! Sest hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal Jumala riiki.
  • Luuka evangeelium, ptk 18, salm 24-25

Proosa

• Sellest on vähe abi, kui saatus meid rikkaks teeb: meie soovid teevad meid jälle vaeseks tagasi.
  • Jean Paul, "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme". Tõlkinud Krista Räni. Loomingu Raamatukogu nr 36 2004, lk 27

• Ja isegi kurbus oli mõeldud rikastele, see oli neile, kes said seda endale lubada, neile, kellel ei olnud targemat teha. Kurbus oli luksus. (lk 46)
  • Clarice Lispector, "Tähetund". Tõlkinud Leenu Nigu. Loomingu Raamatukogu 35/2017

• [Thorin Tammiskilp pärast Viie Väe Lahingut surivoodil Bilbole:] "Kui meie hulgas oleks rohkem selliseid, kes head kõhutäit, nalja ja laulu kullakoormast ülemaks peavad, oleks meie maailm praegusest rõõmsam paik."
  • J. R. R. Tolkien, "Kääbik", 18. ptk "Kodutee" (e.k 1977, tlk Lia Rajandi, lk 339)

• Austen on öelnud, et Emma on kangelanna, kes meeldib tõenäoliselt ainult tema loojale. Emma seltskondlik särtsakus ja hooletu ümberkäimine inimestega tuleneb eelkõige tema sotsiaalsest positsioonist. Ta on rikas pärijanna, kaasavaraga 30 000 naela, mis asetab ta kohaliku krahvkonna seltskonna absoluutsesse tippu ja jätab talle mulje, et ta on kõikvõimas. (lk 532)
• Mr Eltoni väljavalitu Miss Augusta Hawkins on "uue raha" matsluse ja vulgaarsuse karikatuurne kehastus. Ta on pärit Bristolist, mis oli tollal räpane sadama- ja tööstuslinn, mille rikkus pärines suuresti Atlandiülesest suhkru- ja orjakaubandusest. Südalinna kohal hõljusid klaasipõletustöökodade mürgised aurud ja suhkrutööstuse vägev lehk. [---] Seisuslikult on Mr ja Mrs Elton võrdsed, aga naisel puudub seltskondlik lihv. Nagu uusrikkale kohane, on ta ülepakutult riides, endast üliheal arvamusel, harimatu, taktitu ja häbematu. Näib, et tal on rohkem raha, kui Mr Eltonil, sest viimane on oma naisest vaimustuses ja joondub kõiges tema järele, kaotades oma viimasegi väärikuse. Kombekus ja hea toon asenduvad kiiresti kättemaksuhimulise väiklusega, mis kulmineerub Harrieti väljakutsuva alandamisega ballil. Üks härrasmees ei saaks enam madalamale laskuda. (lk 541)
  • Pilvi Rajamäe, "Järelsõna", rmt: Jane Austen, "Emma", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548

• Kuigi ta polnud Epikurose või Sokratese mõõdupuu järgi just suur filosoof, oli tal ometi vaba vaim, mis oli tugev nii teos kui mõttes. Ei saa olla nii vapper, ei saa olla nii seiklushimuline, ei saa olla nii osav nagu d'Artagnan, olemata samal ajal ka pisut unistaja. Ta oli meelde jätnud mõned raasud härra de La Rochefoucault'st, mis olid väärt, et Port-Royali härrad need ladina keelde oleksid tõlkinud, ja ta oli Athose ja Aramise seltskonnas juhuslikult kogunud hulga palasid Senecast ja Cicerost, mis ta sõbrad ise olid tõlkinud ja igapäevaseks eluks kohandanud.

Põlgus rikkuse vastu, millele meie gaskoonlane oli oma elu esimese kolmekümne viie aasta kestel truuks jäänud nagu usureeglile, oli tema silmis kaua aega vahvusekoodeksi esimeseks paragrahviks.

"Paragrahv 1," ütles ta:

"Ollakse vapper, sest ei omata midagi.

Ei omata midagi, sest põlatakse rikkust." (lk 469)

• Alexandre Dumas vanem, "Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem". I osa. Tõlkinud Henno Rajandi. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959

Luule

Kahetsusta, kullad vennad,
Käigist ei või kasvaneda!
Ülemaks kui hõbevara,
Kallimaks kui kullakoormad
Tuleb tarkus tunnistada

• Friedrich Reinhold Kreutzwald, "Kalevipoeg", XVI laul, (teekond maailma otsa).

Kuhu kadunud kuninglik tõu üllus?!
Kuhu kadunud kuninglik jõu küllus?!
   Rasvub härgade õnnis sugu,
   sureb surmata sõnnisugu.

• Rudolf Rimmel, "Härjad" (1971), kogus "Ohvrikivi", 1972

Kivikilde ma korjasin lapsena,
ilusaid, säravaid kilde
ja klaasitükke ja portselani...
Suur oli mu aarete hind,
kallis mulle nagu õnn, nagu armastus.

• Heljo Mänd, "Killud kõnelevad mulle", rmt: Heljo Mänd, "Rada viib maanteele", 1960, lk 17

Vanasõnad

• Ametmees ajuti rikas, kaupmees korrati rikas, põllumees põline rikas.
• Kel lauda ees, sel lauda taga.
• Kel pikk saba, laseb saba pikalt joosta.
• Kel raha, sel sõpru.
• Kel suur tulek, sel suur minek.
• Kes tööd teeb, on rikas ja nõid.
• Kui pooleks rikkaks saab, on kerge täiesti rikkaks saada.
• Kus raiska, seal kaarnaid, kus varandust, seal vargaid.
• Kõht vaevab kehva enam kui rikast.
• Kõik kosilased on rikkad.
• Kõik saksad rikkad, kõik talupojad vaesed.
• Ootamata võõras, varumata vara.
• Rikas elab, kuidas tahab, vaene, kuidas võib.
• Rikas maksab rahaga, vaene nahaga.
• Rikas mingu raba peale, kõik tuuakse raba pealegi kätte.
• Rikas raha nõjal, kerjaja kargu nõjal.
• Rikas see, kes vähega läbi saab.
• Rikas sööb, millal tahab, vaene sööb, kui süüa on.
• Rikas tapab suure härja, ei saa mauku maitsedagi; ma tapan vana varese, sealt saan sada vorstikest.
• Rikka haigus ja vaese õlu on kuulsad.
• Rikka surm ja vaese pulmad on kuulsad.
• Rikka tõbi ja kehva õlu kuulukse kaugele.
• Rikkal au ja vara kallis, vaesel toit ja uni magus.
• Rikkal on enem sõpru kui kehval.
• Rikkal raha, vaesel lapsed.
• Rikkal suur pea, vaesel suured jalad.
• Rikkast perest osta hobune, vaesest vallast võta naine!
• Suur vara, suur mure.
• Vaene elab Jumalaga, rikas oma varaga.
• Vaene peab vaeva nägema, rikkale jookseb ise suhu.
• Vaene tihti virka lasta, rikas laiska lasta.
• Vaest lükatakse auku, rikast tõstetakse kõrgesse (taevasse).
• Varastatud vara sulab varem (ennem) kui lumi.
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929