Kask: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Wkentaur (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Wkentaur (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:
[[File:Левитан Осень (Ростов).jpg|pisi|Issaak Levitan, "Sügis (Rostov)", 1890]]
[[File:Левитан Осень (Ростов).jpg|pisi|Issaak Levitan, "Sügis (Rostov)", 1890]]
[[Pilt:Peder_Mork_Mönsted_Autumn_in_the_birchwood.jpg|pisi|Peder Mørk Mønsted, "Sügis kaasikus" (1903)]]
[[Pilt:Peder_Mork_Mönsted_Autumn_in_the_birchwood.jpg|pisi|Peder Mørk Mønsted, "Sügis kaasikus" (1903)]]
[[File:March in the Birch Woods, Clarence Gagnon.webp|thumb|Clarence Gagnon], "Märts kaasikus"]
[[File:March in the Birch Woods, Clarence Gagnon.webp|thumb|Clarence Gagnon], "Märts kaasikus"]]


'''Kask''' (''Betula'') on kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.
'''Kask''' (''Betula'') on kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.

Redaktsioon: 21. juuni 2021, kell 06:08

Gustav Klimt, "Maastik kasega", u 1903
Issaak Levitan, "Sügis (Rostov)", 1890
Peder Mørk Mønsted, "Sügis kaasikus" (1903)
Clarence Gagnon], "Märts kaasikus"

Kask (Betula) on kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.

Luule

All koplis kasest kaseni
käiks udunimbuses kui jumal...


Kased kummarduvad peatsis
ehatäht on jalutsis

Mööda jõge, mööda rohtu
mööda valget kasetohtu
sammub öö kui pehme kass

  • Paul-Eerik Rummo, "Kassikangas" kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (1985), lk 48


see aeg on käes
kui maailm lõheneb
kui mahl voolab kasetüve pidi
ja kõik mida sa teadsid
kukub aeglaselt pooleks


Proosa

  • Kuused polnud ei väga vanad ega väga suured ning nende muistse välimuse põhjustas külluslik sambla- ja samblikukasv, mis kattis nende tüvesid ja oksi. Kuusetihniku kohal teeserval seisis väärikas kask, üks jäänukeid mäge katnud põlismetsast - hiiglaslik jändrik tüvi, mille ümbermõõt kolme jala kõrgusel maapinnast oli vaid kaks tolli vähem kui kakskümmend kolm jalga. Umbes kahekümne jala kõrgusel või enam lõhenes peatüvi neljaks suureks püstiseks haruks, mis olid igaüks ise suure puu eest.
    • Anna Murray Vail, "Märkmeid Smythe'i maakonna floorast Virginias, III", Garden and Forest, 17. august 1892, lk 388-389

Vanasõnad

  • Ega leib ole võsast võetud ega kase oksist katkutud.
  • Kasu leitakse kase okstest, vilja metsa vitstest.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
Vikipeedias leidub artikkel