Motivatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:


==Proosa==
* Lühidalt öeldes on [[religioon]] [[sümbol]]ite [[süsteem]], mis kutsub [[inimene|inimestes]] esile tugevaid, püsivaid ja pikaajalisi [[meelelaad]]e ja motivatsioone läbi eksistentsi üldise [[korrastus]]e [[kontseptsioon]]ide formuleerimise ning nende kontseptsioonide rüütamise sellisesse [[faktuaalsus]]e aurasse, et need meelelaadid ja motivatsioonid näivad unikaalselt realistlikena.
* Lühidalt öeldes on [[religioon]] [[sümbol]]ite [[süsteem]], mis kutsub [[inimene|inimestes]] esile tugevaid, püsivaid ja pikaajalisi [[meelelaad]]e ja motivatsioone läbi eksistentsi üldise [[korrastus]]e [[kontseptsioon]]ide formuleerimise ning nende kontseptsioonide rüütamise sellisesse [[faktuaalsus]]e aurasse, et need meelelaadid ja motivatsioonid näivad unikaalselt realistlikena.
** [[Clifford Geertz]]. "Kultuuride tõlgendamine: valitud esseed". Inglise keelest tõlkinud ja järelsõna Tanel Pern. Tallinn: Tänapäev, 2017
** [[Clifford Geertz]]. "Kultuuride tõlgendamine: valitud esseed". Inglise keelest tõlkinud ja järelsõna Tanel Pern. Tallinn: Tänapäev, 2017


* Ta ei suutnud enam õieti meenutada, mis vahk teda [[maja]] ehitama oli kihutanud. Vahest oli ta tollal ainult tunduvalt noorem? Või oli ta kujutlenud, et on millegagi nagu ühel pool, kui saavutab selle eesmärgi, ja võib siis vaba ja lugupeetud mehe õiglast und magada? Sellest kellelegi sõna lausumata pidi ta nüüd ärkama ja nägema, et see oleks alles esimene vahejaam. Et eesmärgi taga oli alati uus [[eesmärk]]. Millelgi peale teeloleku polnudki õieti tähtsust. Aga kui see [[tee]] juba viimsesse randa viis? (lk 237)
* Oskari Hänninen oli tahtnud maja ehitada ja ehitaski, kuid selle mõju ulatus kaugemalegi, kui ta ise arvata mõistis. Küla servad nihkusid nagu iseenesest madalaina piki mäekülge järvekallast ja suurt nurme edasi, aga küla keskpaik läks lausa ärevile. Kui Hännise ja Julini maja kerkis — kõneldi ainult Hännise majast —, hakkasid inimesed kõikidel tühjadel kruntidel silma peal pidama. Ja need, kellel oli siin teeristi lähedal mansardkorrusega kauplus või elamu, värvisid selle uuesti üle või tegid talle vähemalt kivikatuse. Küla hakkas tõesti paremat ilmet võtma. Ühel volikogukoosolekul tuldi lagedale juba sellegi mõttega, et kirikuküla kui vana kaubanduskoht ja aina kasvav tööstuskeskus tuleks maakonnast eraldada ja talle [[alev]]i õigused nõutada. Jutt jäi jutuks, kuid ei ununenud. Kui Hänninen sellest kuulis, noogutas ta heakskiitvalt, nagu olnuks tal juba ammu teada, et nii kunagi sünnib.
:Hännise maja kerkis [[auahnus]]e ja rahahimu tõttu, enamik tavaliselt vaid viimati mainitud põhjusel. Aga võis olla ka teisi põhjusi, inimloomus on ju äraarvamatu. (lk 276)
* [[Eeva Joenpelto]], "Tõmbab ustest ja akendest", tlk Hella-Mare Männamaa, 1981


[[Kategooria:Psühholoogia]]
[[Kategooria:Psühholoogia]]

Redaktsioon: 25. juuni 2021, kell 17:44

Proosa

  • Lühidalt öeldes on religioon sümbolite süsteem, mis kutsub inimestes esile tugevaid, püsivaid ja pikaajalisi meelelaade ja motivatsioone läbi eksistentsi üldise korrastuse kontseptsioonide formuleerimise ning nende kontseptsioonide rüütamise sellisesse faktuaalsuse aurasse, et need meelelaadid ja motivatsioonid näivad unikaalselt realistlikena.
    • Clifford Geertz. "Kultuuride tõlgendamine: valitud esseed". Inglise keelest tõlkinud ja järelsõna Tanel Pern. Tallinn: Tänapäev, 2017


  • Ta ei suutnud enam õieti meenutada, mis vahk teda maja ehitama oli kihutanud. Vahest oli ta tollal ainult tunduvalt noorem? Või oli ta kujutlenud, et on millegagi nagu ühel pool, kui saavutab selle eesmärgi, ja võib siis vaba ja lugupeetud mehe õiglast und magada? Sellest kellelegi sõna lausumata pidi ta nüüd ärkama ja nägema, et see oleks alles esimene vahejaam. Et eesmärgi taga oli alati uus eesmärk. Millelgi peale teeloleku polnudki õieti tähtsust. Aga kui see tee juba viimsesse randa viis? (lk 237)
  • Oskari Hänninen oli tahtnud maja ehitada ja ehitaski, kuid selle mõju ulatus kaugemalegi, kui ta ise arvata mõistis. Küla servad nihkusid nagu iseenesest madalaina piki mäekülge järvekallast ja suurt nurme edasi, aga küla keskpaik läks lausa ärevile. Kui Hännise ja Julini maja kerkis — kõneldi ainult Hännise majast —, hakkasid inimesed kõikidel tühjadel kruntidel silma peal pidama. Ja need, kellel oli siin teeristi lähedal mansardkorrusega kauplus või elamu, värvisid selle uuesti üle või tegid talle vähemalt kivikatuse. Küla hakkas tõesti paremat ilmet võtma. Ühel volikogukoosolekul tuldi lagedale juba sellegi mõttega, et kirikuküla kui vana kaubanduskoht ja aina kasvav tööstuskeskus tuleks maakonnast eraldada ja talle alevi õigused nõutada. Jutt jäi jutuks, kuid ei ununenud. Kui Hänninen sellest kuulis, noogutas ta heakskiitvalt, nagu olnuks tal juba ammu teada, et nii kunagi sünnib.
Hännise maja kerkis auahnuse ja rahahimu tõttu, enamik tavaliselt vaid viimati mainitud põhjusel. Aga võis olla ka teisi põhjusi, inimloomus on ju äraarvamatu. (lk 276)
  • Eeva Joenpelto, "Tõmbab ustest ja akendest", tlk Hella-Mare Männamaa, 1981