Kunst: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
''See artikkel räägib kunstist üldises tähenduses; kitsamate tähenduste kohta loe artikleid [[Kujutav kunst]] ja [[Maalikunst]].''
''See artikkel räägib kunstist üldises tähenduses; kitsamate tähenduste kohta loe artikleid [[Kujutav kunst]] ja [[Maalikunst]].''
[[Pilt:1807_Thorvaldsen_Tanz_der_Musen_auf_dem_Helikon_anagoria.JPG|pisi|Muusade [[tants]] Helikoni mäel. Bertel Thorvaldseni reljeef (1807)]]
[[Pilt:1807_Thorvaldsen_Tanz_der_Musen_auf_dem_Helikon_anagoria.JPG|pisi|Muusade [[tants]] Helikoni mäel. Bertel Thorvaldseni reljeef (1807)]]
[[PiltDora_Wahlroos_-_Emil_Wikström_in_His_Studio_in_Paris.jpg|pisi|Dora Wahlroos, "Emil Wikström oma Pariisi ateljees" (1892)]]
[[Pilt:Dora_Wahlroos_-_Emil_Wikström_in_His_Studio_in_Paris.jpg|pisi|Dora Wahlroos, "Emil Wikström oma Pariisi ateljees" (1892)]]
[[Pilt:Gerda_Wallander_Michelangelo's_Pietà_Thielska_371.tif|pisi|Gerda Wallander, "Michelangelo Pietà" (1913)]]
[[Pilt:Gerda_Wallander_Michelangelo's_Pietà_Thielska_371.tif|pisi|Gerda Wallander, "Michelangelo Pietà" (1913)]]



Redaktsioon: 29. juuni 2021, kell 20:30

See artikkel räägib kunstist üldises tähenduses; kitsamate tähenduste kohta loe artikleid Kujutav kunst ja Maalikunst.

Muusade tants Helikoni mäel. Bertel Thorvaldseni reljeef (1807)
Dora Wahlroos, "Emil Wikström oma Pariisi ateljees" (1892)
Gerda Wallander, "Michelangelo Pietà" (1913)

Kunst on üldisemas tähenduses meisterlik oskus mis tahes loomingulisel tegevusalal. Kunsti ehk kaunite kunstide all mõistetakse esteetikas muuhulgas kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti ja näitekunsti (teater).

  • Elu on lühike, kunst pikk.
  • Ὁ βίος βραχὺς, ἡ δὲ τέχνη μακρὴ.


  • Me tunneme ainult üht maailma — maailma inimese suhtes; me ei taha mingisugust kunsti peale ühe, mis on selle suhte jäljend. (lk 35)
  • Tegelikku ilma kõlbelise suhteta nimetame labaseks. (lk 39)
  • Tehnika ühenduses maitsetusega on kunsti kõige kardetavam vaenlane. (lk 42)
  • Ei ole olemas isamaalikku kunsti ega isamaalikku teadust. Nagu kõik kõrged väärtused, nii kuuluvad ka need mõlemad kogu maailmale ning saavad areneda ainult kõigi samal ajal elavate vaba vastastikuse mõju tingimustes, pidevalt arvesse võttes kõike, mis meile minevikust on tuntud ja pärandatud.



  • Kunstis pole oluline mitte see, et tuleb võtta mune ja rasva, vaid et oleks tuli ja pann.
    • Karl Kraus. "Aforisme". Valinud ja tõlkinud Krista Läänemets. Loomingu Raamatukogu 31 1999, lk 53
  • Kunstist rääkimine ei ole mitte ainult raske, vaid tundub ka tarbetu. Kunst, nagu öeldakse, kõneleb iseenda eest: luuletus ei pea mitte tähendama, vaid olema; kui te peate küsima, mis asi on džäss, siis ei saa te seda küll iialgi teada.
  • Kaunid kunstid ei ole ala, kus annaks elatist teenida. See on väga inimlik viis teha oma elu talutavamaks. Kunstiga tegelemine, ükskõik kui hästi või halvasti, aitab hingel kasvada, ausõna.

Allikata

  • Maailma pole loodud mitte üks kord, vaid nii palju kordi, kui on olnud originaalseid kunstnikke.

Vanasõnad

  • Kunst on alasti inimesele taskusse sittuda.
  • Kes kuntsi teab, see kuntsi peab.
  • Kunts kuuljal, magu maial, pära pidajal, taba teadjal.
  • Kunst kunsti pidäjälle, vana' viisu' vidäjälle.
  • Kes kõik kunstid piab, see kõik näljad näeb.
  • Kes kuntsisid peab, see persekärinaga sureb.

Vaata ka

Välislingid

Vikipeedias leidub artikkel