Liivatee: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:
'''Liivatee''' (''Thymus'' L.) on taimede perekond huulõieliste sugukonnast. Kasutatakse ka ladina nimetusest tulevat sõna tüümian. Eestis kasvab looduslikult kaks liiki, millest tuntum on nõmm-liivatee (''Thymus serpyllum''), aedades kultiveeritakse ilu- ja maitsetaimena ka aedliivateed ja selle vorme.
'''Liivatee''' (''Thymus'' L.) on taimede perekond huulõieliste sugukonnast. Kasutatakse ka ladina nimetusest tulevat sõna tüümian. Eestis kasvab looduslikult kaks liiki, millest tuntum on nõmm-liivatee (''Thymus serpyllum''), aedades kultiveeritakse ilu- ja maitsetaimena ka aedliivateed ja selle vorme.


==Draama==

<poem>
<poem>
Üht küngast tean, kus õitseb liivatee
Üht küngast tean, kus õitseb liivatee
12. rida: 12. rida:




==Luule==

<poem>
<poem>
On tulililled ja [[maarjahein]]ad
On tulililled ja [[maarjahein]]ad
20. rida: 20. rida:
</poem>
</poem>
* [[Marie Under]], "Kurvad rõõmud" kogus "Sinine puri" (1918), lk 22
* [[Marie Under]], "Kurvad rõõmud" kogus "Sinine puri" (1918), lk 22





30. rida: 29. rida:
</poem>
</poem>
* Marie Under, "Hilissuvi" kogus "Sinine puri" (1918), lk 31
* Marie Under, "Hilissuvi" kogus "Sinine puri" (1918), lk 31





41. rida: 39. rida:
* [[Ellen Niit]], "Otsida iseend" kogust "Linnuvoolija". Tallinn: Eesti Raamat 1970, lk 17
* [[Ellen Niit]], "Otsida iseend" kogust "Linnuvoolija". Tallinn: Eesti Raamat 1970, lk 17



<poem>
kahvatu meri vaikib
hoian kõrvus ta häält
selle ma kaasa võtsin
pleekinud laidude paalt

seal ta laksatas tasa
laineid kivide sisse
õhtueha vajus
liivatee lillatamisse
</poem>
* [[Viiu Härm]], "*kahvatu meri vaikib...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 17


==Välislingid==
==Välislingid==

Redaktsioon: 2. juuli 2021, kell 23:06

Nõmm-liivatee

Liivatee (Thymus L.) on taimede perekond huulõieliste sugukonnast. Kasutatakse ka ladina nimetusest tulevat sõna tüümian. Eestis kasvab looduslikult kaks liiki, millest tuntum on nõmm-liivatee (Thymus serpyllum), aedades kultiveeritakse ilu- ja maitsetaimena ka aedliivateed ja selle vorme.

Draama

Üht küngast tean, kus õitseb liivatee
ja kasvab nurmenukk ja kannike
ning baldahhiiniks kuslapuuga koos
on põimund kibuvits ja muskusroos.

  • William Shakespeare, "Suveöö unenägu", II vaatus, I stseen. Tõlkinud Georg Meri. W. Shakespeare, "Kogutud teosed" III, Eesti Riiklik Kirjastus 1963, lk 335-336, Oberon


Luule

On tulililled ja maarjaheinad
Ning tüümian,
Oliivirohekad metsaseinad
Ja sinav laan!

  • Marie Under, "Kurvad rõõmud" kogus "Sinine puri" (1918), lk 22


Eks lillapadjaline tüümian
Pruunmustist mesilasist veelgi kiha,
Ning aiast palju veel ma lilli saan,
Kus päevaroosid kumardumas üha.

  • Marie Under, "Hilissuvi" kogus "Sinine puri" (1918), lk 31


Põldmarja tume pilk,
liivatee kume lõõm.
Orjavits, ergav tilk,
segi valu ja rõõm.

  • Ellen Niit, "Otsida iseend" kogust "Linnuvoolija". Tallinn: Eesti Raamat 1970, lk 17


kahvatu meri vaikib
hoian kõrvus ta häält
selle ma kaasa võtsin
pleekinud laidude paalt

seal ta laksatas tasa
laineid kivide sisse
õhtueha vajus
liivatee lillatamisse

  • Viiu Härm, "*kahvatu meri vaikib...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 17

Välislingid

Vikipeedias leidub artikkel