Liivatee: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida: | 2. rida: | ||
'''Liivatee''' (''Thymus'' L.) on taimede perekond huulõieliste sugukonnast. Kasutatakse ka ladina nimetusest tulevat sõna tüümian. Eestis kasvab looduslikult kaks liiki, millest tuntum on nõmm-liivatee (''Thymus serpyllum''), aedades kultiveeritakse ilu- ja maitsetaimena ka aedliivateed ja selle vorme. |
'''Liivatee''' (''Thymus'' L.) on taimede perekond huulõieliste sugukonnast. Kasutatakse ka ladina nimetusest tulevat sõna tüümian. Eestis kasvab looduslikult kaks liiki, millest tuntum on nõmm-liivatee (''Thymus serpyllum''), aedades kultiveeritakse ilu- ja maitsetaimena ka aedliivateed ja selle vorme. |
||
==Draama== |
|||
<poem> |
<poem> |
||
Üht küngast tean, kus õitseb liivatee |
Üht küngast tean, kus õitseb liivatee |
||
12. rida: | 12. rida: | ||
==Luule== |
|||
<poem> |
<poem> |
||
On tulililled ja [[maarjahein]]ad |
On tulililled ja [[maarjahein]]ad |
||
20. rida: | 20. rida: | ||
</poem> |
</poem> |
||
* [[Marie Under]], "Kurvad rõõmud" kogus "Sinine puri" (1918), lk 22 |
* [[Marie Under]], "Kurvad rõõmud" kogus "Sinine puri" (1918), lk 22 |
||
30. rida: | 29. rida: | ||
</poem> |
</poem> |
||
* Marie Under, "Hilissuvi" kogus "Sinine puri" (1918), lk 31 |
* Marie Under, "Hilissuvi" kogus "Sinine puri" (1918), lk 31 |
||
41. rida: | 39. rida: | ||
* [[Ellen Niit]], "Otsida iseend" kogust "Linnuvoolija". Tallinn: Eesti Raamat 1970, lk 17 |
* [[Ellen Niit]], "Otsida iseend" kogust "Linnuvoolija". Tallinn: Eesti Raamat 1970, lk 17 |
||
<poem> |
|||
kahvatu meri vaikib |
|||
hoian kõrvus ta häält |
|||
selle ma kaasa võtsin |
|||
pleekinud laidude paalt |
|||
seal ta laksatas tasa |
|||
laineid kivide sisse |
|||
õhtueha vajus |
|||
liivatee lillatamisse |
|||
</poem> |
|||
* [[Viiu Härm]], "*kahvatu meri vaikib...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 17 |
|||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
Redaktsioon: 2. juuli 2021, kell 23:06
Liivatee (Thymus L.) on taimede perekond huulõieliste sugukonnast. Kasutatakse ka ladina nimetusest tulevat sõna tüümian. Eestis kasvab looduslikult kaks liiki, millest tuntum on nõmm-liivatee (Thymus serpyllum), aedades kultiveeritakse ilu- ja maitsetaimena ka aedliivateed ja selle vorme.
Draama
Üht küngast tean, kus õitseb liivatee
ja kasvab nurmenukk ja kannike
ning baldahhiiniks kuslapuuga koos
on põimund kibuvits ja muskusroos.
- William Shakespeare, "Suveöö unenägu", II vaatus, I stseen. Tõlkinud Georg Meri. W. Shakespeare, "Kogutud teosed" III, Eesti Riiklik Kirjastus 1963, lk 335-336, Oberon
Luule
On tulililled ja maarjaheinad
Ning tüümian,
Oliivirohekad metsaseinad
Ja sinav laan!
- Marie Under, "Kurvad rõõmud" kogus "Sinine puri" (1918), lk 22
Eks lillapadjaline tüümian
Pruunmustist mesilasist veelgi kiha,
Ning aiast palju veel ma lilli saan,
Kus päevaroosid kumardumas üha.
- Marie Under, "Hilissuvi" kogus "Sinine puri" (1918), lk 31
- Ellen Niit, "Otsida iseend" kogust "Linnuvoolija". Tallinn: Eesti Raamat 1970, lk 17
kahvatu meri vaikib
hoian kõrvus ta häält
selle ma kaasa võtsin
pleekinud laidude paalt
seal ta laksatas tasa
laineid kivide sisse
õhtueha vajus
liivatee lillatamisse
- Viiu Härm, "*kahvatu meri vaikib...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 17