Koerakoonlased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
* Juhani. Ma nutaksin [[veri|verd]], kui võiksin; sest me oleme ju elanud nagu koerakoonlased, joonud [[viin]]a nagu [[Muhameedlane|muhameedid]] ja [[türklased]]. Kuid nüüd tulgu sellele laulule lõpp, teist laadi [[elu]] peab algama, muidu langeb taeva hirmus [[viha]] meie peale nagu raske Tundramägi ning pressib meid [[põrgu]]ni alla. Jaa, jaa, poisse on hoiatatud [[ennustus]]te ja [[ime]]dega, ning me peame ootama kõige hullemat, kui me õigel ajal [[märk]]idest õppust ei võta. |
* Juhani. Ma nutaksin [[veri|verd]], kui võiksin; sest me oleme ju elanud nagu koerakoonlased, joonud [[viin]]a nagu [[Muhameedlane|muhameedid]] ja [[türklased]]. Kuid nüüd tulgu sellele laulule lõpp, teist laadi [[elu]] peab algama, muidu langeb taeva hirmus [[viha]] meie peale nagu raske Tundramägi ning pressib meid [[põrgu]]ni alla. Jaa, jaa, poisse on hoiatatud [[ennustus]]te ja [[ime]]dega, ning me peame ootama kõige hullemat, kui me õigel ajal [[märk]]idest õppust ei võta. |
||
** [[Aleksis Kivi]], "[[Seitse venda]]". Tõlkinud [[Friedebert Tuglas]]. Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, lk 235 |
** [[Aleksis Kivi]], "[[Seitse venda]]". Tõlkinud [[Friedebert Tuglas]]. Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, lk 235 |
||
* Olukord Eestis ei teinud ühelegi patrioodile rõõmu, venelasi voolas katkematu sogase ojana üle piiri, ja vähe sellest, Eestisse oli hakanud saabuma suisa perversset rahvast, igasuguseid koerakoonlasi ja peninukke. Hiljem, kui ma Siberis [[vangilaager|vangilaagris]] viibisin, mõistsin, et tegelikult olin ma Eestis näinud Venemaa rahvaste paremikku. Aga 1940. aasta kevadel tundusid needki jälgid küllalt. Mäletan, kord oli terve [[Paldiski]] rong täis süsimustade karvadega kaetud olendeid, kes lõikasid küüntega [[klaas]]i ja sõid seda nagu [[vahvel|vahvlit]]. Paldiskist tagasi pole neid nähtud tulemas, nii et küllap redutavad olevused seal siiani. Hull lugu. (lk 41) |
|||
** [[Andrus Kivirähk]], "[[Ivan Orava mälestused]] ehk Minevik kui helesinised mäed", Tallinn: Varrak, 2008 |
|||
[[Kategooria:Väljamõeldud olendid]] |
[[Kategooria:Väljamõeldud olendid]] |
||
Redaktsioon: 3. juuli 2021, kell 20:57
Proosa
- Juhani. Ma nutaksin verd, kui võiksin; sest me oleme ju elanud nagu koerakoonlased, joonud viina nagu muhameedid ja türklased. Kuid nüüd tulgu sellele laulule lõpp, teist laadi elu peab algama, muidu langeb taeva hirmus viha meie peale nagu raske Tundramägi ning pressib meid põrguni alla. Jaa, jaa, poisse on hoiatatud ennustuste ja imedega, ning me peame ootama kõige hullemat, kui me õigel ajal märkidest õppust ei võta.
- Aleksis Kivi, "Seitse venda". Tõlkinud Friedebert Tuglas. Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, lk 235
- Olukord Eestis ei teinud ühelegi patrioodile rõõmu, venelasi voolas katkematu sogase ojana üle piiri, ja vähe sellest, Eestisse oli hakanud saabuma suisa perversset rahvast, igasuguseid koerakoonlasi ja peninukke. Hiljem, kui ma Siberis vangilaagris viibisin, mõistsin, et tegelikult olin ma Eestis näinud Venemaa rahvaste paremikku. Aga 1940. aasta kevadel tundusid needki jälgid küllalt. Mäletan, kord oli terve Paldiski rong täis süsimustade karvadega kaetud olendeid, kes lõikasid küüntega klaasi ja sõid seda nagu vahvlit. Paldiskist tagasi pole neid nähtud tulemas, nii et küllap redutavad olevused seal siiani. Hull lugu. (lk 41)
- Andrus Kivirähk, "Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed", Tallinn: Varrak, 2008