Kaev: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[File:Mendel II 078 r.jpg|pisi|Kaev saksa raamatuillustratsioonil 1609. aastast.]]
[[File:Mendel II 078 r.jpg|pisi|Kaev saksa raamatuillustratsioonil 1609. aastast.]]
[[File:Alessandro Allori 002.jpg|pisi|Kaev (ülal paremal) Marta ja Maarja majapidamises (Alessandro Allori, 1605).]]
[[File:Alessandro Allori 002.jpg|pisi|Kaev (ülal paremal) Marta ja Maarja majapidamises (Alessandro Allori, 1605).]]
[[Pilt:Carl_Thomsen,_En_gammel_gård_i_Stubbekøbing,_1874,_RKMm0237,_Ribe_Kunstmuseum.jpg|pisi|Carl Thomsen, "Vana talu Stubbekøbingis" (1874)]]
[[Pilt:Kaev_faunidega,_Julie_Wilhelmine_Hagen-Schwarz,_TKM_TR_4382_M_731.jpg|pisi|Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz, "Kaev faunidega" (1851-1854)]]
[[Pilt:Kaev_faunidega,_Julie_Wilhelmine_Hagen-Schwarz,_TKM_TR_4382_M_731.jpg|pisi|Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz, "Kaev faunidega" (1851-1854)]]
'''Kaev''' on vee ammutamiseks maasse tehtud auk, mille kohal võivad olla turvarajatised (rakked) ja abivahendid vee kättesaadavuse parandamiseks (kaevukook, ämber, [[pump]] vms).
'''Kaev''' on vee ammutamiseks maasse tehtud auk, mille kohal võivad olla turvarajatised (rakked) ja abivahendid vee kättesaadavuse parandamiseks (kaevukook, ämber, [[pump]] vms).

Redaktsioon: 14. juuli 2021, kell 01:14

Kaev saksa raamatuillustratsioonil 1609. aastast.
Kaev (ülal paremal) Marta ja Maarja majapidamises (Alessandro Allori, 1605).
Carl Thomsen, "Vana talu Stubbekøbingis" (1874)
Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz, "Kaev faunidega" (1851-1854)

Kaev on vee ammutamiseks maasse tehtud auk, mille kohal võivad olla turvarajatised (rakked) ja abivahendid vee kättesaadavuse parandamiseks (kaevukook, ämber, pump vms).

Piibel

"Suletud rohuaed
on mu õeke, mu pruut!
Suletud rohuaed,
pitseriga kinni pandud allikas.
...
Rohuaedade allikas on elava vee kaev,
mis Liibanonilt voolab."

Proosa

  • Ta ei ole veel tähele pannud, kas nende kaevukook krigiseb või mitte, kui vett tõmmatakse. Peaks katsuma.
Toots läheb kaevule, tõmbab pangetäie vett raketele, joob suurte sõõmudega üle pange serva ja kuulatab, kuidas vesi kolksudes kõrist alla läheb. Silmapilguks tekib tas suur soov pange tühjaks juua, kusjuures ainsaks tõukejõuks on mõte: "kudas hobused võivad".


Luule

Kõik need kõrbend sisemaad läbi mina jooksin
kõik need kaevud kuradid tühjaks nüüd jooksin,
pahupidi pööraksin, tilgatuks pigistaksin,
ikka veel hingehimus hambaid krigistaksin,
(harva olen minagi kilki laulmas kuulnud,
tihtimalt ise, kilk peas, laulnud)
andke aga põhjavett, enne ma ei lähe,
ahmin nagu uppuja, kuni hääl on kähe.

  • Paul-Eerik Rummo, "Joomalaul" kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 183


Purskkaevu näkk. Ta sabale punakas sammal on kasvand.
Mida ma tean, kui ka mul kaevud on kuivanud sees?

  • Juhan Viiding, "Tuuline päev. Kus viibib mu rahu, mis ammu mult võeti?"


Johann Sebastian haigutas täie suuga
ja mõtles murelikult et
täna tuleb kirjutada üks topeltfuuga
kroonprintsi homsete pidustuste jaoks
Läks siis kaevule ja pesi end et roidumus kaoks

  • Enn Vetemaa, "Isemajandav komponist", kogust "Lumesõda", 1966, lk 91-92


Vanasõnad

  • Enne ehita kaev, siis maja!
  • Häda ajab härja kaevu, nälg hundi karja.
  • Kui laps kaevu langenud, tehakse rakked ümber.
  • Sügavas kaevus palju vett, siiski lõpeb vahel otsa.
  • Vesi pikka piima jätku, aganad leiva jätku, kaevukook kalja jätku.
  • Ära sülita enne vanasse kaevu kui uus valmis!
  • Ära vana kaevu enne kinni aja kui uus valmis!
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
Vikipeedias leidub artikkel