Erinevus lehekülje "Friedrich Reinhold Kreutzwald" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
 
* Kreutzwaldi puhul on otse hämmastav, kuidas see peaaegu täiusliku [[melanhoolia|melanhoolse]] eelsoodumusega isik, tõeline mustast sapist läbiimbunud ihu ja hing, sünnipärane [[luuser]], suudab sellest omamoodi ju näruselt pudisest [[rahvaluule]]lisest ainest, mis tal kasutada oli, sellistel pessimistlikel eeldustel välja võluda säärase kuratlikult suurejoonelise kompositsiooni, nagu seda "Kalevipoeg" ju lõppeks ikkagi on, kui vähegi aega võtta, et temasse süveneda (aga see nõuab tõesti aega ja pühendumist, sest "Kalevipoeg" on komplitseeritud tekst).
** [[Jaan Undusk]]. [https://ekspress.delfi.ee/arvamus/eksistentsiaalne-kreutzwald?id=69083125 Eksistentsiaalne Kreutzwald.]] Eesti Ekspress, 5. detsember 2003.
 
 
* [[Ajakiri|Ajakirja]] ülesanne, arvestades ümbritsevaid olusid, rahva võimalusi ja huvi, oli raske: käsitleda [[eesti keel]]es teemasid ja valdkondi, mida enne polnud kuuldud ega jutuks võetudki. Kreutzwald nimetas aastaid hiljem ajakirja koostamist ja toimetamist üheks suurima auditooriumiga tänuväärseimaks tegevuseks (ajakirja ilmus kokku viis annet, üksikuid andeid trükiti ka aastaid hiljem juurde ning loeti raamatuna isegi aastakümneid hiljem). "Ma-ilm ja mõnda..." oli ühemeheväljaanne, milles avaldatud materjalid iseloomustavad ennekõike koostajat ja toimetajat. Paljud sõnadki, mida oli vaja uudse materjali selgitamiseks, leiutas Kreutzwald ise (nt wälkuwjõggi = elektrivool; ilma-kerra = taevakeha; rõngastee = ellips jt). Kuid asjaolu, et sellelaadne väljaanne eesti keeles ja eestlastele mõelduna sündis juba 1848. aastal, kui [[eestlased]] ise teadsid endid vaid "maarahvana" (Postipapa, ajalehe Perno Postimees asutaja, väljaandja ja toimetaja [[Johann Voldemar Jannsen]] (1819-1890), nimetab ajalehe lugejaid "oma sõbraks" ja "eestlasteks" alles 1857. aastal oma esimeses pöördumises lugejate poole), iseloomustab ühte märgilist ja olemuslikku külge Eesti [[ühiskond|ühiskonnast]]. Selle väikese ühiskonna tugevus on olnud ja on tänaseni rahva üleüldises harituses, tugevas pinnases, mis võib ühtviisi edukalt olla aluseks ja toeks üksikute eredate tähtede kerkimisele ja püsimisele, aga ka ootamatutele sotsiaal-kultuurilistele pööretele. (lk 149)
** [[Krista Aru]], "Teadusmaailm ja avalikkus läbi aegade", rmt: "Teadusmõte Eestis IX: Teadus ja ühiskond", Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 2018, lk 148-158
 
==Välislingid==
28 466

muudatust

Navigeerimismenüü