Teadus

Teadus on uusaegses ühiskonnas levinud praktika uute teadmiste hankimiseks nende pideva kriitilise süsteemse kõrvutamise, katsetamise, põhjendamise, retsenseerimise ja kummutamise teel.

Proosa

• Parim kõigi teaduste juures on nende filosoofiline sisu, nagu elu orgaanilises kehas. Kui defilosofeerida teadused - mis jääb siis üle? Maa, õhk ja vesi.
  • Novalis. "Aforisme ja fragmente". Tlk Krista Räni. Loomingu Raamatukogu 2006/19, lk 15

• Teaduste neli epohhi:

lapsik, poeetiline, ebausklik;

empiiriline, uuriv, uudishimulik;

dogmaatiline, didaktiline, pedantne;

ideaalne, metoodiline, müstiline.

• Johann Wolfgang Goethe, "Aforisme". Tõlkinud Mati Sirkel. Loomingu Raamatukogu 33/1974, lk 72

• Kogu teaduse ajaloos ei ole mitte ainustki näidet selle kohta, et mõnes vaidluses — näiteks Leibnizi ja Clarke’i vahel — oleks üks end teise poolt lööduks tunnistanud, isegi mitte poolenisti lööduks.
  • Jean Paul, "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme". Tõlkinud Krista Räni. Loomingu Raamatukogu nr 36 2004, lk 62

• Teaduse juures pidas Bacon tähtsaimaks selle kasulikkust: kõik teadused pidid teenima inimese heaolu ning ta lootis, et teadmiste järk-järgult lisandudes võib inimkond ükskord tõusta oma keskkonna täielikuks valitsejaks.
  • Triinu Pakk, "Raamat jalutamiseks ja aegamisi mekkimiseks" Sirp, 21.09.2018

• Madu kasvab, vahetades nahka. See on teadusprogressi täpne sümboolne väljendus. Selleks et jääda truuks iseendale, peab kultuuri arenemisprotsess õigel ajal järsku muutuma. Vana nahk muutub kitsaks ja enam ei kaitse, vaid takistab kasvu.
  • Juri Lotman, "Mitte-memuaarid". Tõlkinud Malle Salupere. Akadeemia nr 4/2007

• Teadus ei tunnista jumalat enda kõrval. Aga mingi tollipulk või vaaderpass, millega mõõta ka teadust ja selle loodisolekut üleilmses mõõtkavas, peab ju ometi olema. Ja nagu inimesed lõid jumala, kes nende üle valitseks, lõid ka teadlased oma jumala, kes nende üle valitseb ja mõõdab. Selleks jumalaks sai ETIS. Loomulikult on ta tänapäeval virtuaalne olevus, elab ainult internetis ja mõjutab sealtkaudu inimeste ajusid. Sa leiad ta päris hõlpsalt ja saad tema abil tutvuda kõigi meie teaduste õitsenguga. ETIS on see, kelle või mille kaudu on kõigile teadustele kehtestatud üks ja absoluutne mõõdupuu. Et kui paistab päike, siis paistaks ta kõigi peale, ja kui sajab vihma, siis sajaks ta kõigi peale, ja need teised sõnad. Ehkki ETIS-ele meeldib end tutvustada andmebaasina, on ta siiski jagav ja valitsev süsteem, võimu realiseerimise vahend.
  • Janika Kronberg, "Maroko-ihalus". Looming nr 11 2007, lk 1654

• Iga õige teadus on kunst. Ja igasugune hea kunst on teadus.
  • John Fowles, "Maag". Tõlkinud Henno Rajandi.

• Teadus on reaalsuse luule.
• (Algupärand: Science is the poetry of reality.)
  • Richard Dawkins, "The Enemies of Reason"

• Teadus võib purustada religiooni niihästi seda ignoreerides kui selle aluseid ümber lükates. Niivõrd kui mina tean, ei ole mitte keegi iial tõestanud, et Zeusi või Thori pole olemas - kuid tänapäeval on neil vähe järgijaid.
  • Arthur C. Clarke, "Lapsepõlve lõpp" ("Childhood's End", 1953, lk 15)

• Clarke'i esimene seadus: Kui silmapaistev, ent vana teadlane väidab, et miski on võimalik, siis on tal peaaegu alati õigus. Kui ta väidab, et miski on võimatu, siis on väga tõenäoline, et ta eksib.
  • Arthur C. Clarke, "Hazards of Prophecy: The Failure of Imagination", rmt: "Profiles of the Future" (1962)
  • Võib-olla vajab omadussõna "vana" täpsemat määratlust. Füüsikas, matemaatikas ja astronautikas tähendab see vanemat kui 30 eluaastat; teistes teadusharudes lükkub seniilsuse avaldumine vahel edasi neljakümnendatesse eluaastatesse. Mõistagi leidub sellest hiilgavaid erandeid; ent nagu iga värskelt kolledži lõpetanud teadur teab, ei ole viiekümnenda eluaasta piiri ületanud teadlastest kasu muuks kui juhatuse koosolekuteks, ning nad tuleks iga hinna eest laborist eemal hoida!
    • Arthur C. Clarke, "Hazards of Prophecy: The Failure of Imagination", rmt: "Profiles of the Future" (1962; täiendatud trükk 1973)

• [Mu Armas Härra:] Teadus, mu armas härra, on nagu jalgrattasõit. Kui sa selle kord ära õpid, ei unusta sa seda enam mitte kunagi.
  • Jordan Radičkov, "Meie, varblased"

• Eesti teadus peab olema maailmale avatud, aga alati kodule mõtlema.
  • Heili Sepp ettekandes teaduspoliitika konverentsil "Teadus kui Eesti arengumootor (V). Kuidas teadus kaitseb Eestit?". Sandra Lepik "Heili Sepp: Eesti teadus peab olema maailmale avatud, aga alati kodule mõtlema"

• Ajastu lollused on tuleviku teadusele niisama hinnalised kui ajastu tarkused.
  • Stanisław Jerzy Lec, "Sugemata mõtted". Tõlkinud Aleksander Kurtna ja Arvo Valton. Loomingu Raamatukogu 1977 nr 48

• [...] teaduses on esimene asi, et inimene peab siiralt taipama, et ta loll on. Mitte poosetama, ütlema heebrea keeles, et ma olen loll, et las siis teised taipavad, kui tark ta on. Paari nädala eest läksin ka paari hea sõbra, eesti kirjanikuga vaidlema. Ja siis äkitselt taipasin, et nad siiralt usuvad, et nad ongi teistest targemad. See on lihtsalt õudne. Küsimus on selles, et kõik me oleme elamise puhul professionaalid. Kõik lihtsalt ei oska rääkida – üks oskab rauda taguda, teine oskab sõuda. Aga arvata, et mina olen teistest targem – kui inimene seda usub, siis ta paneb teiste inimeste mõistmise enda eest lukku.
• Nüüd on tekkinud olukord, kus teadus liigub laiuti ja süvitsi – pea ei tea, mida saba teeb. Ühe eriala inimene on kaitsetu plära eest teiselt erialalt. Füüsikule võib ajaloost igasugust plära ajada – ta võib silda visata. Ajaloolasele võib aga füüsikast rääkida ulmet. Täppisteaduste juurde peab käima arusaam, et see pole tegelikkus. Ta õpetab teatud tüüpi edukust, teatud tehnikat. Ma olen nõus, et see kunst on vajalik. Aga küsimus on selles, mida me tahame saavutada. Kas me tahame saavutada kiiret edu mingis olukorras või seda, et inimene elaks täisväärtuslikku elu?
  • Enn Kasak, intervjuu: Priit Simson, "Enn Kasak: "tark jutt" tähendab, et räägid seda, mida kõik niigi arvavad" Eesti Päevaleht, 23. detsember 2011

• Inimeste nutikus ja jäärapäisus ilmutavad end alati, kui teadlased üritavad kokku sobitada sageli üllatavaid, alati põnevaid ja vahel hirmutavaid asju, mida me maailma kohta teada saame. (lk 11)
  • Lisa Randall, "Tumeaine ja dinosaurused: universumi uskumatud seosed", tlk Vahur Lokk, 2017

• Selleks, et teadustegevus oleks loomulik osa kultuurist, ei piisa vaid teadustöö kõrgest tasemest ega ka mitte ühiskonna üldisest haritusest. Vaja on teadustööd ümbritsevat ja toetavat nn sõprus- ja toetajaskonda, kes teaduse avastusi ja liikumisi edasi kannab. Ehk veelgi üldisemalt: vaja on ühiskonna üldist vaimsust, mis väärtustab teadmisi ja teaduslikku mõtet. (lk 157)
  • Krista Aru, "Teadusmaailm ja avalikkus läbi aegade", rmt: "Teadusmõte Eestis IX: Teadus ja ühiskond", Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 2018, lk 148-158

• [Jaanus:] "Mu vanataat ütleb alati, et kokandus - see on tegelikult keemia. Ja keemia - see on teadus!"

"Teadus?" puhkes Astra nüüd tasa naerma. "Sinu klassi punasuise Evelini arvates on teadus ka huulte ja põskede värvimine, sinu arvates on teadus banaanide ja kohupiima kokkumätsimine. Kah mul teadlased! Iga titt, kes liivakooke teeb, on veel suurem teadlane!" (lk 43)

• Reet Kudu, "Elu algab kümneselt", 2014

Film

• Teadus, see on nagu kiirrong. Astud korraks maha ja tema kihutab edasi koos sinu reisikaaslastega ja mitte kunagi ei saa sa neid enam kätte.
  • Film "Supernoova" (1965), Paalman Erikule

Luule

Vein, seks ja mullivann
ju käivad kah
kui mõnuleda parasjagu
Aga teadus teeb õnnelikuks!
Näha on!

• "Mõnud", ansambel Kreatiivmootor, 2010