Õhtu

Õhtu Tallinnas

John Atkinson Grimshaw, "Õhtukuma" (1884)

Pauline Thomsen, "Õhtu Ry lähedal" (1898)

Õhtu on päeva lõpuosa. Õhtu vastandmõiste on hommik.

Luule

Eksisin, eksisin eile
tunatumedas metsas,
õhtu õlarätt õlgadel,
päeva pudemed pihkudes.
Eksisin, eksisin
ega
jõudnudki sihi peale.

• Muia Veetamm, "Eksija", rmt: "Tunamull'ne", 1992 (lk 15)

Mis on veel pikem
kui oktoobriõhtu,
ja sina oled vang
oma eksistentsikuudis?
Mis on veel tühjem
kui oktoobriõhtu,
ja selles sundpeatus
su teede marsruudis?

• Muia Veetamm, "*Mis on veel pikem", rmt: "Tunamull'ne", 1992 (lk 38)

mööda pehkind uksepiita
mööda vastset puuderiita
mööda sooja halli õhku
mööda jälle läheb õhtu

• Viiu Härm, "*jälle mööda läheb õhtu...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 20

Vanasõnad

• Hommik on õhtust targem.
• Hommikul kiida aset, õhtul ilma!
• Hommikune töö kuld, õhtune muld.
• Jõuluõhtu jõudes õhtu (jõuab ruttu kätte).
• Kus õhtu, seal öömaja.
• Küll pikk päev jõuab õhtule.
• Laisk teeb ikka laupäeva õhtu.
• Loll hommikul, loll õhtul.
• Mõistlik mees ei pane enne õhtut mütsi peast ära.
• Olgu päev pikem kui pikk, läheb ta ometigi õhtule.
• Parem hommikul tehtud, kui õhtul mõeldud.
• Ühe sitika sumisemise pärast ei tule veel õhtu (ei lähe päike looja).
• Õhtu paneb hooled ukse peale, mured musta parre peale, vaeva valge varva peale.
• Õhtu tuleb õnnega, hommik tuleb hoolega.
• Õhtu vara õhtule, hommiku vara teele.
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929