William James: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 22. august 2021, kell 19:05

William James (11. jaanuar 1842 – 26. august 1910) oli USAst pärit psühholoog ja filosoof ning pragmatismi alusepanija.

Ükskõik missugust universumit professor ka usub, peab see igal juhul olema universum, mis laseb endast pikalt rääkida. Universumi jaoks, mis on defineeritav kahe lausega, pole professori intellekti tarvis. Nii labast asja ei saa ju ometi uskuda! (lk 14)
Olgu professionaalse filosoofi temperament milline tahes, püüab ta filosofeerides temperamendifakti igati varjata. Temperament ei ole konventsionaalselt tunnustatud põhjendus ja seega püüab filosoof oma järelduse toetuseks rõhuda umbisikulistele põhjendustele. Ometigi annab filosoofi temperament ta mõtlemisele märksa tugevama kallaku kui ükski tema rangelt objektiivsetest eeldustest. (lk 16)
Ratsionalism on alati monistlik. See lähtub tervikutest ja universaalidest ning pöörab suurt tähelepanu asjade ühtsusele. Empirism lähtub osadest ja käsitleb tervikut nende kogumina - ning seega poleks vale nimetada teda pluralistlikuks. (lk 18)
Lõppkokkuvõttes osutub võidukaks vaateviisiks asjadele see, mis avaldab kõige enam muljet normaalmõistusele. (lk 35)
Vanade tõdede mõju on absoluutselt tugev. Lojaalsus neile on esimene printsiip — paljudel juhtudel on see ainus printsiip; sest kui käsitletakse nähtusi, mis on nii uudsed, et nõuavad meie varasemate käsituste tõsist ümberkorraldamist, siis on ju kõige tavalisem viis neid lihtsalt ignoreerida või nende tunnistajaid taga kiusata. (lk 50)
Pimeduse vürst võib küll härrasmees olla, nagu on väidetud, aga maa ja taeva Jumal ei saa kindlasti olla härrasmees. Meie inimkatsumuste põrmus vajatakse tema teeneid rohkem veel kui empüreumis tema väärikust. (lk 56)
- Pragmatism. Uus nimi mõne vana mõtteviisi jaoks. - "Pragmatism ja elu ideaalid". Tõlkinud Märt Väljataga. Vagabund 2005

Tähelepanu harimisest hariduseks piisab.

Välislingid

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 '''William James''' (11. jaanuar 1842 – 26. august 1910) oli USAst pärit psühholoog ja [[filosoof]] ning pragmatismi alusepanija.
-* Ükskõik missugust universumit professor ka usub, peab see igal juhul olema universum, mis laseb endast pikalt rääkida. Universumi jaoks, mis on defineeritav kahe lausega, pole professori intellekti tarvis. Nii labast asja ei saa ju ometi uskuda! (lk 14)
+* Ükskõik missugust [[universum]]it [[professor]] ka usub, peab see igal juhul olema universum, mis laseb endast pikalt rääkida. Universumi jaoks, mis on defineeritav kahe [[lause]]ga, pole professori intellekti tarvis. Nii labast asja ei saa ju ometi [[usk]]uda! (lk 14)
-* Olgu professionaalse filosoofi temperament milline tahes, püüab ta filosofeerides temperamendifakti igati varjata. Temperament ei ole konventsionaalselt tunnustatud põhjendus ja seega püüab filosoof oma järelduse toetuseks rõhuda umbisikulistele põhjendustele. Ometigi annab filosoofi temperament ta mõtlemisele märksa tugevama kallaku kui ükski tema rangelt objektiivsetest eeldustest. (lk 16)
+* Olgu professionaalse [[filosoof]]i [[temperament]] milline tahes, püüab ta filosofeerides temperamendifakti igati varjata. Temperament ei ole konventsionaalselt tunnustatud [[põhjendus]] ja seega püüab filosoof oma [[järeldus]]e toetuseks rõhuda umbisikulistele põhjendustele. Ometigi annab filosoofi temperament ta [[mõtlemine|mõtlemisele]] märksa tugevama kallaku kui ükski tema rangelt objektiivsetest [[eeldus]]test. (lk 16)
-* Ratsionalism on alati monistlik. See lähtub tervikutest ja universaalidest ning pöörab suurt tähelepanu asjade ühtsusele. Empirism lähtub osadest ja käsitleb tervikut nende kogumina - ning seega poleks vale nimetada teda pluralistlikuks. (lk 18)
+* [[Ratsionalism]] on alati monistlik. See lähtub tervikutest ja [[universaal]]idest ning pöörab suurt [[tähelepanu]] asjade ühtsusele. [[Empirism]] lähtub osadest ja käsitleb tervikut nende kogumina - ning seega poleks vale nimetada teda pluralistlikuks. (lk 18)
 * Lõppkokkuvõttes osutub võidukaks vaateviisiks asjadele see, mis avaldab '''kõige enam muljet''' normaalmõistusele. (lk 35)
-* Vanade tõdede mõju on absoluutselt tugev. Lojaalsus neile on esimene printsiip — paljudel juhtudel on see ainus printsiip; sest kui käsitletakse nähtusi, mis on nii uudsed, et nõuavad meie varasemate käsituste tõsist ümberkorraldamist, siis on ju kõige tavalisem viis neid lihtsalt ignoreerida või nende tunnistajaid taga kiusata. (lk 50)
+* Vanade [[tõde]]de mõju on absoluutselt tugev. [[Lojaalsus]] neile on esimene printsiip — paljudel juhtudel on see ainus printsiip; sest kui käsitletakse nähtusi, mis on nii uudsed, et nõuavad meie varasemate käsituste tõsist ümberkorraldamist, siis on ju kõige tavalisem viis neid lihtsalt ignoreerida või nende tunnistajaid taga kiusata. (lk 50)
-* Pimeduse vürst võib küll härrasmees olla, nagu on väidetud, aga maa ja taeva Jumal ei saa kindlasti olla härrasmees. Meie inimkatsumuste põrmus vajatakse tema teeneid rohkem veel kui empüreumis tema väärikust. (lk 56)
+* Pimeduse vürst võib küll [[härrasmees]] olla, nagu on väidetud, aga maa ja taeva [[Jumal]] ei saa kindlasti olla härrasmees. Meie inimkatsumuste põrmus vajatakse tema teeneid rohkem veel kui empüreumis tema [[väärikus]]t. (lk 56)
 ** Pragmatism. Uus nimi mõne vana mõtteviisi jaoks. - "Pragmatism ja elu ideaalid". Tõlkinud Märt Väljataga. Vagabund 2005