Ristik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
4. rida: 4. rida:
'''Ristik''' (''Trifolium L.'') on liblikõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond, kuhu kuulub umbes 300 liiki. Eesti looduses leidub tosin liiki, sagedamini esinevad valge ristik (''Trifolium repens''), aasristik (''Trifolium pratense''), keskmine ristik (''Trifolium medium'') ja kassiristik (''Trifolium arvense'').
'''Ristik''' (''Trifolium L.'') on liblikõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond, kuhu kuulub umbes 300 liiki. Eesti looduses leidub tosin liiki, sagedamini esinevad valge ristik (''Trifolium repens''), aasristik (''Trifolium pratense''), keskmine ristik (''Trifolium medium'') ja kassiristik (''Trifolium arvense'').


==Luule==



<poem>
<poem>
45. rida: 45. rida:
</poem>
</poem>
* [[Marie Under]], "Taevaminek". Rmt: "Eesti ballaad: antoloogia. XVII-XX sajand". Koostanud Arne Merilai. Tänapäev 2003, lk 268
* [[Marie Under]], "Taevaminek". Rmt: "Eesti ballaad: antoloogia. XVII-XX sajand". Koostanud Arne Merilai. Tänapäev 2003, lk 268


<poem>
Õõtsub kaera käharduval lakal
õitsend ohakas kui pleekind pakal,
ristikheina eksind karikakar
rõõmsa näoga jälgib päikseteid.
</poem>
* [[Milvi Seping]], "Põlluteel" (1959), kogus "Heliseval sillal" (1961), lk 54






Redaktsioon: 4. september 2021, kell 22:35

Valge ristik
Aasristik
Susie Barstow Skelding, ristikukimp raamatust Flowers from sunlight and shade (1888)

Ristik (Trifolium L.) on liblikõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond, kuhu kuulub umbes 300 liiki. Eesti looduses leidub tosin liiki, sagedamini esinevad valge ristik (Trifolium repens), aasristik (Trifolium pratense), keskmine ristik (Trifolium medium) ja kassiristik (Trifolium arvense).

Luule

Nüüd õitsvad kodus valged ristikheinad.
tuul mängib lillelõhnaga
mu ümber sala laulvad vaiksed leinad.

Ja sääl, kus tee nii pikk ja tolmune
viib sinimetsa poole kaugele,
sääl kasekõne loob kui pilvi teele,
et kanda kojukutset minu meele.


Võikaid varje kerkib hulgi
kohe taeva tahmjat seina.
Kes küll poetas kaarnasulgi
ruugesse mu ristikheina?
Kes küll pühkis kullapuru
punetavalt pilvepangalt,
nühkis õiemustrid muru
hõberoheliselt kangalt?


Siin ristikhein kasvas kui kodus,
kuid roosam ja rammusam näis;
metsloomi pikas rodus
kui koeri mu kannul käis!

"Kas pole see meie lehm Roosi,
kes kõnnib all elupuu?"
Kuid ingel, kes nuusutas roosi,
see ütles, et kes siis muu.

  • Marie Under, "Taevaminek". Rmt: "Eesti ballaad: antoloogia. XVII-XX sajand". Koostanud Arne Merilai. Tänapäev 2003, lk 268


Õõtsub kaera käharduval lakal
õitsend ohakas kui pleekind pakal,
ristikheina eksind karikakar
rõõmsa näoga jälgib päikseteid.

  • Milvi Seping, "Põlluteel" (1959), kogus "Heliseval sillal" (1961), lk 54



Talvise närvetusvoo
meis katkestab vürstlik ristik.
Naeru, me loitsu eest soo
poole põgeneb rästik.

  • Paul-Eerik Rummo, "Aas" kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 181



Mööda teed, ma näen, seal jookseb keegi,
lehvib juus kui kuldne keeris,
ja ees on nurm, kus lõhnab ristikhein.

Võtab rõõm mind seal vastu,
mu juurde noorus astub...
Ja ees on nurm, kus lõhnab ristikhein.

  • Heldur Karmo, "Kodu ja ristikhein" (lauluna Curly Putmani viisil, ilmus kogumikus "Laulge kaasa" 8/1968)

Välislingid

Vikipeedias leidub artikkel