Seiklus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
==Proosa== |
|||
* [Don Ramón:] Aga pea meeles, et seikluste tee on loobumise tee. On ainult kaht liiki inimesi — [[kaupmees|kaupmehed]] ja [[vaimulik]]ud, [[rahu]] ja seikluste otsijad. [[Rüütel|Rüütlid]] on püüdnud neid kaht teed ühendada, aga see pole kunagi õnnestunud. Tuleb aeg, kus nad peavad valima — ja siis ei ole neid enam. On ainult [[nimi|nimed]] nagu tühi mõõgatupp." |
* [Don Ramón:] Aga pea meeles, et seikluste tee on loobumise tee. On ainult kaht liiki inimesi — [[kaupmees|kaupmehed]] ja [[vaimulik]]ud, [[rahu]] ja seikluste otsijad. [[Rüütel|Rüütlid]] on püüdnud neid kaht teed ühendada, aga see pole kunagi õnnestunud. Tuleb aeg, kus nad peavad valima — ja siis ei ole neid enam. On ainult [[nimi|nimed]] nagu tühi mõõgatupp." |
||
** [[Karl Ristikivi]], "[[Surma ratsanikud]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1963, lk 15 |
** [[Karl Ristikivi]], "[[Surma ratsanikud]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1963, lk 15 |
||
* Grimaud, kelle ta isand oli jätnud lossi [[värav]]a juurde, oli kuulnud tema vangistamisest, kui Athos sellest Aramisele oli hõiganud, ning sõnagi lausumata asus ta Aramise kõrvale, nagu poleks midagi juhtunud. Grimaud oli teeninud oma isandat juba kakskümmend kaks aastat, ja oli näinud teda nii paljudest seiklustest terve nahaga välja tulevat, et miski ei röövinud enam ta rahu. (lk 823) |
* Grimaud, kelle ta isand oli jätnud lossi [[värav]]a juurde, oli kuulnud tema vangistamisest, kui Athos sellest Aramisele oli hõiganud, ning sõnagi lausumata asus ta Aramise kõrvale, nagu poleks midagi juhtunud. Grimaud oli teeninud oma isandat juba kakskümmend kaks aastat, ja oli näinud teda nii paljudest seiklustest terve nahaga välja tulevat, et miski ei röövinud enam ta rahu. (lk 823) |
||
** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008 |
** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008 |
||
* [[Euroopa]] jaoks sümboliseerib [[meri]] tundmatust ning [[laev]]asõit on [[teekond]] ja seiklus. Sellel kujutelmal pole [[tegelikkus]]ega midagi ühist. Laevasõit on see liikumine, mis on kõige lähemal paigalseisule. (lk 263) |
* [[Euroopa]] jaoks sümboliseerib [[meri]] tundmatust ning [[laev]]asõit on [[teekond]] ja seiklus. Sellel kujutelmal pole [[tegelikkus]]ega midagi ühist. Laevasõit on see liikumine, mis on kõige lähemal paigalseisule. (lk 263) |
||
** [[Peter Høeg]], "[[Preili Smilla lumetaju]]", tlk [[Arvo Alas]], 1997 |
** [[Peter Høeg]], "[[Preili Smilla lumetaju]]", tlk [[Arvo Alas]], 1997 |
||
* [Albus Dumbledore:] Lõpuks on [[surm]] hästi korraldatud mõistusele üksnes järgmine suur seiklus. |
* [Albus Dumbledore:] Lõpuks on [[surm]] hästi korraldatud mõistusele üksnes järgmine suur seiklus. |
||
| 14. rida: | 18. rida: | ||
** J. K. Rowling, "Harry Potter ja Segavereline Prints". Tõlkinud Krista ja Kaisa Kaer. Tallinn: Varrak, 2005(lk 50) |
** J. K. Rowling, "Harry Potter ja Segavereline Prints". Tõlkinud Krista ja Kaisa Kaer. Tallinn: Varrak, 2005(lk 50) |
||
==Luule== |
|||
<poem> |
|||
[[Luuletaja]] loeb [[pimedad|pimedatele]] värsse. |
|||
Ta ei aimanud, et see on nii raske. |
|||
Ta [[hääl]] [[värin|väriseb]]. |
|||
Ta käed värisevad. |
|||
Ta tunneb, et iga [[lause]] |
|||
pannakse siin [[pimedus]]e proovile. |
|||
Ta peab ise hakkama saama, |
|||
ilma [[valgus]]e ja [[värv]]ita. |
|||
See on ohtlik seiklus |
|||
tema luuletuste [[taevatäht]]edele, |
|||
aovalgusele, [[vikerkaar]]tele, [[pilv]]edele, [[neoonlamp]]idele, |
|||
kuupaistele, |
|||
[[kala]]le, kes seniajani ujunud hõbedasena vees, |
|||
ja [[kull]]ile, kes hõljunud kõrgel taevas. |
|||
</poem> |
|||
* [[Wisława Szymborska]], "Pimedate viisakus", rmt: "Oma aja lapsed", tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 24-25 |
|||
[[Kategooria:Teemad]] |
[[Kategooria:Teemad]] |
||
Redaktsioon: 8. september 2021, kell 18:53
Proosa
- [Don Ramón:] Aga pea meeles, et seikluste tee on loobumise tee. On ainult kaht liiki inimesi — kaupmehed ja vaimulikud, rahu ja seikluste otsijad. Rüütlid on püüdnud neid kaht teed ühendada, aga see pole kunagi õnnestunud. Tuleb aeg, kus nad peavad valima — ja siis ei ole neid enam. On ainult nimed nagu tühi mõõgatupp."
- Karl Ristikivi, "Surma ratsanikud". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1963, lk 15
- Grimaud, kelle ta isand oli jätnud lossi värava juurde, oli kuulnud tema vangistamisest, kui Athos sellest Aramisele oli hõiganud, ning sõnagi lausumata asus ta Aramise kõrvale, nagu poleks midagi juhtunud. Grimaud oli teeninud oma isandat juba kakskümmend kaks aastat, ja oli näinud teda nii paljudest seiklustest terve nahaga välja tulevat, et miski ei röövinud enam ta rahu. (lk 823)
- Alexandre Dumas vanem, "Kakskümmend aastat hiljem", tlk Henno Rajandi, 2008
- Euroopa jaoks sümboliseerib meri tundmatust ning laevasõit on teekond ja seiklus. Sellel kujutelmal pole tegelikkusega midagi ühist. Laevasõit on see liikumine, mis on kõige lähemal paigalseisule. (lk 263)
- Peter Høeg, "Preili Smilla lumetaju", tlk Arvo Alas, 1997
- [Albus Dumbledore:] Lõpuks on surm hästi korraldatud mõistusele üksnes järgmine suur seiklus.
- J. K. Rowling, "Harry Potter ja tarkade kivi". Tõlkinud Krista Kaer. Varrak 2000, lk 254
- [Dumbledore:] Ja nüüd, Harry, astugem öhe ja ajagem taga seda kerglast ahvatlejannat, kelle nimi on seiklus.
- J. K. Rowling, "Harry Potter ja Segavereline Prints". Tõlkinud Krista ja Kaisa Kaer. Tallinn: Varrak, 2005(lk 50)
Luule
Luuletaja loeb pimedatele värsse.
Ta ei aimanud, et see on nii raske.
Ta hääl väriseb.
Ta käed värisevad.
Ta tunneb, et iga lause
pannakse siin pimeduse proovile.
Ta peab ise hakkama saama,
ilma valguse ja värvita.
See on ohtlik seiklus
tema luuletuste taevatähtedele,
aovalgusele, vikerkaartele, pilvedele, neoonlampidele,
kuupaistele,
kalale, kes seniajani ujunud hõbedasena vees,
ja kullile, kes hõljunud kõrgel taevas.
- Wisława Szymborska, "Pimedate viisakus", rmt: "Oma aja lapsed", tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 24-25