Ristik

Valge ristik

Aasristik

Susie Barstow Skelding, ristikukimp raamatust Flowers from sunlight and shade (1888)

Ristik (Trifolium L.) on liblikõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond, kuhu kuulub umbes 300 liiki. Eesti looduses leidub tosin liiki, sagedamini esinevad valge ristik (Trifolium repens), aasristik (Trifolium pratense), keskmine ristik (Trifolium medium) ja kassiristik (Trifolium arvense).

Luule

Nüüd õitsvad kodus valged ristikheinad.
tuul mängib lillelõhnaga –
mu ümber sala laulvad vaiksed leinad.

Ja sääl, kus tee nii pikk ja tolmune
viib sinimetsa poole kaugele,
sääl kasekõne loob kui pilvi teele,
et kanda kojukutset minu meele.

• Ernst Enno, "Koduigatsus"

Võikaid varje kerkib hulgi
kohe taeva tahmjat seina.
Kes küll poetas kaarnasulgi
ruugesse mu ristikheina?
Kes küll pühkis kullapuru
punetavalt pilvepangalt,
nühkis õiemustrid muru
hõberoheliselt kangalt?

• Heiti Talvik, "Õhtulaul" kogust "Kohtupäev" (1937)

Siin ristikhein kasvas kui kodus,
kuid roosam ja rammusam näis;
metsloomi pikas rodus
kui koeri mu kannul käis!

"Kas pole see meie lehm Roosi,
kes kõnnib all elupuu?"
Kuid ingel, kes nuusutas roosi,
see ütles, et kes siis muu.

• Marie Under, "Taevaminek". Rmt: "Eesti ballaad: antoloogia. XVII-XX sajand". Koostanud Arne Merilai. Tänapäev 2003, lk 268

Õõtsub kaera käharduval lakal
õitsend ohakas kui pleekind pakal,
ristikheina eksind karikakar
rõõmsa näoga jälgib päikseteid.

• Milvi Seping, "Põlluteel" (1959), kogus "Heliseval sillal" (1961), lk 54

Talvise närvetusvoo
meis katkestab vürstlik ristik.
Naeru, me loitsu eest soo
poole põgeneb rästik.

• Paul-Eerik Rummo, "Aas" kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 181

Puu all istudes puhus pilli
ja kõrval kuulatas koer.
Õhtu lähenes, ristik õitses
ja kõrgelt kahises kaer.
/---/
Hingad, tunned, et ristik õitseb
ja tuules lainetab nurm.
Igaks pilguks, mil silmad sulged,
sinuga on su surm.

• Doris Kareva, "Puu all istudes" kogus "Salateadvus" (1983)

Mööda teed, ma näen, seal jookseb keegi,
lehvib juus kui kuldne keeris,
ja ees on nurm, kus lõhnab ristikhein.

Võtab rõõm mind seal vastu,
mu juurde noorus astub...
Ja ees on nurm, kus lõhnab ristikhein.

• Heldur Karmo, "Kodu ja ristikhein" (lauluna Curly Putmani viisil, ilmus kogumikus "Laulge kaasa" 8/1968)