Erinevus lehekülje "Heidi Iivari" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
resümee puudub
'''Heidi Iivari''' on soome-eesti luuletaja, tõlkija, kriitik ja kultuurivahendaja, soome keele õpetaja ning Soome Instituudi programmikoordinaator.
 
==Artiklid==
* Lõppude lõpuks pole [[inimene]] [[loom]]ast või [[muumitrollid|muumitroll]]ist taibukam olend – ta mõistab lihtsalt paremini [[valetamine|valetamise]] kunsti.
** Heidi Iivari, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/mitte-ainult-finlandiast/ "Mitte ainult Finlandiast"] Sirp, 04.12.2020
 
 
* [[Eesti luule]]l on [[Soome]]s pidu.
** Heidi Iivari, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/eesti-luulel-on-soomes-pidu/ "Eesti luulel on Soomes pidu"] Sirp, 17.06.2016
 
 
* Võõra keele õppimine on seikluslik retk uude keelde ja kultuuri, aga ka iseendasse. Uus keel ei pane proovile ainult meie kognitiivsed oskused, vaid ka enesekindluse: kas ma oskan, kas julgen?
* Soomlasele on eesti keele ja eestlasele soome keele õppimine eriti põnev, kuna kunagi ei saa olla kindel, kas sama või sarnase kirjapildiga sõnal on ka sama tähendus või on tegemist n-ö eksisõnaga. Iga hetk võime kogemata midagi koomilist ütelda.
* Nii nagu lapsi ei tehta rahvuslikust uhkusest ühiskonna tarbeks, ei õpita ka keelt selleks, et täita norme või poliitikute soove. Õpime keelt puhtalt egoistlikel põhjustel: et saada paremini hakkama keskkonnas, kus me elame, et saada aru, mis meie ümber üldse toimub. Tehke siis eesti keelt purssivale välismaalasele teene ja mõne võõrkeele asemel rääkige temaga kannatlikult eesti keelt. See tuleb kasuks ka eesti keelele.
** Heidi Iivari, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/eesti-keele-aasta/heidi-iivari/ "Keelele tuleb kasuks. Heidi Iivari"] Sirp, 08.02.2019
 
==Intervjuud==
* [[Tartu]] on legendide linn selle sõna mitmes tähenduses – legendaarsed inimesed, legendaarsed kohad, kõikjal hõljub vaimsus. Ülikooli ajal paelusid mind vanad ajaloolised ehitised. Üle kõige armastasin [[Tartu toomkirik|Toomkiriku]] varemeid, [[Tartu Ülikool|ülikooli]] lõhna, poollagunenud majade katustele ronimist... Tartu on väga romantiline linn!
* [[Tartu vaim]] on raskesti sõnastatav. See on tunne, mis paneb südame natuke kiiremini tuksuma ja suu muigama. Tartu vaim koosneb Tartu ajaloost, eriti mõtteloost, juba enne meid elanud inimestest, eriti vaimuinimestest, teadlastest, kunstnikest, kirjanikest, leiutajatest, muusikutest… Tartu vaim on heas mõttes pisut endassetõmbunud ning eelistab materialistike väärtuste asemel boheemlaslikku filosofeeriv-intuitiivset elustiili ning elunautimist, mis selle mittemõistjaid isegi ärritada võib.
** Heidi Iivari, intervjuu: Margit Veromann, [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=supilinnatirin20150420.2.6 "Soomlanna Heidi Iivari tõid Tartusse sisetunne ja maagia"] Supilinna Tirin, nr 13, 20. aprill 2015, lk 4-5
 
* Võõra keele õppimine on seikluslik retk uude keelde ja kultuuri, aga ka iseendasse. Uus keel ei pane proovile ainult meie kognitiivsed oskused, vaid ka enesekindluse: kas ma oskan, kas julgen?
* Soomlasele on eesti keele ja eestlasele soome keele õppimine eriti põnev, kuna kunagi ei saa olla kindel, kas sama või sarnase kirjapildiga sõnal on ka sama tähendus või on tegemist n-ö eksisõnaga. Iga hetk võime kogemata midagi koomilist ütelda.
* Nii nagu lapsi ei tehta rahvuslikust uhkusest ühiskonna tarbeks, ei õpita ka keelt selleks, et täita norme või poliitikute soove. Õpime keelt puhtalt egoistlikel põhjustel: et saada paremini hakkama keskkonnas, kus me elame, et saada aru, mis meie ümber üldse toimub. Tehke siis eesti keelt purssivale välismaalasele teene ja mõne võõrkeele asemel rääkige temaga kannatlikult eesti keelt. See tuleb kasuks ka eesti keelele.
** Heidi Iivari, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/eesti-keele-aasta/heidi-iivari/ "Keelele tuleb kasuks. Heidi Iivari] Sirp, 08.02.2019
 
* Tegelikult tulevad Tartu [[soomlased]] siinsetele kultuuriüritustele hea meelega, isegi kui need on eestikeelsed. Nad ei saaks osaleda, kui ei oskaks eesti keelt. Nooremat [[põlvkond]]a ma väga hästi ei tunne, aga arvan, et Tartus seda mulli nii väga ei ole. Kui võrrelda soomlastega Tartu teiste vähemuste esindajaid, siis näiteks [[itaallased]] oskavad eesti keelt vähem ja suhtlevadki seetõttu rohkem teiste välismaalastega.
* Õnneks pole enam seda probleemi, et naiste kirjandus ei saa tähelepanu. Soome-rootsi kirjanik [[Märta Tikkanen]] on välja toonud, et veel 1990ndate alguses olid kirjandusürituste laval mehed, kes andsid auhindu meestele. Kui 1970. aastatel ilmus mõnel naisel raamat, pandi ta nimetuse naiskirjanik alla. Ma absoluutselt ei kannata selliseid tiitleid nagu naiskirjanik või meeskirjanik.
* [[Venelased]] on Soomes teine vähemus eestlaste järel. Mul pole venelastega halbu kogemusi. Minu tuttavad soomlased näiteks küsivad, miks [[vene keel]] ei võiks olla teine riigikeel eesti keele kõrval, nagu on [[rootsi keel]] Soomes. Soomlastel on raske aru saada, miks eestlased seda ei soovi. Tundes-teades eestlaste ajalugu, oskan aga seletada soomlastele, miks nii on.
** IntervjuuHeidi Iivari, intervjuu: [[Janno Zõbin]], [https://tartu.postimees.ee/6987779/heidi-iivari-asub-soome-kultuuriveduriks-tartus "Heidi Iivari asub Soome kultuuriveduriks Tartus"] Postimees, 3. juuni 2020
 
 
31 211

muudatust

Navigeerimismenüü