Koht

Proosa

• Ühest elust ka ei piisa, et ühte kohta tundma õppida, ühte päris väikest kohtagi. See on vaid petlik tunne, et ta läheb tüütuks. See, mis tüütuks läheb, pole mitte koht su ümber ega teine inimene su kõrval, vaid sa ise, su enda sisemine tardumus, millest üle ei saa. See, et oled nagu kännu taga kinni. Aga tasub kannatlikult veidi loksutada, pääseb jälle edasi!
  • Tõnu Õnnepalu, intervjuu: Doris Kareva, "Kassikangas". Sirp, 20. september 2012

• Kui olid sõbrad, polnud kohta, kuhu neid kutsuda. Nüüd, kui on koht, pole enam sõpru, keda kutsuda. (lk 21)
  • Olivia Saar, "Hetked endas: mõttemõlgutusi ilmast, inimestest, iseendast aastatel 1990-2015". Ajakirjade Kirjastus, 2016

• "Keset tuulist merd oli ühes kohas pisike saar." Kui palju salapära, jõudu ja veetlust ühes lihtsas lauses! Eriti salapärane on see "ühes kohas". Miks see "ühes kohas" seal üleüldse on, sest kas saaks siis miski olla teises kohas, kui ta on? Või kas saaks miski olla korraga kahes kohas? Või kas oleks võimalik, et üks saar on küll olemas, ent ei asu ometigi mitte üheski kohas?
  • Vilja Kiisler, "Vähem on vahel rohkem", Vikerkaar 4/2021 (Arvustus: Aino Pervik. "Miniatuurid mälupõhjast". Tallinn: Salv, 2020.)

Luule

on koht mis alati on olnud
                    liialt kõrge
on aeg mis kunagi ei ole
                    päris kyps
sest iga uue asja sees on
                     vana tõrge
sest iga kahe sees on
                      mõni yks

• Jim Ollinovski, "YHE KOHA AEG", lk 31, rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", 2009