Prantslased: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
46. rida: 46. rida:
[[Kategooria:Prantsusmaa]]
[[Kategooria:Prantsusmaa]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]

Redaktsioon: 23. september 2021, kell 21:36


Luule

Ma prantslane, Pariisi kodanik
ja selle üle olen õnnelik.
Ent varsti köie kaudu, süld mis pikk.
saab teada kael, mis kaalub tagumik.

Je suis Françoys, dont il me poise,
Né de Paris emprés Pointoise,
Et de la corde d'une toise
Sçaura mon col que mon cul poise.


Proosa

  • Kõigist rahvustest, keda olen näinud, hoidku taevas mind kõige enam prantslaste eest! Oma neetud latramise ja viisakustega ning nahast väljapugemisega, et oma kodumaale au teha (nagu nad oma külalislahkust ise nimetavad), mis aga tegelikult pole midagi muud, kui edvistamine, on nad nii tüütud, et oleksin tuhat korda meelsamini nõus veetma oma elu hotentottide hulgas, kui veel kord oma jalga Pariisi tõstma. Hotentotid on kasimatu rahvas, aga nende kasimatus on enam välispidine, kuna Prantsusmaal ja mõnede muude rahvaste juures, keda ma ei taha nimetada, on kogu roppus nende sees ja selle lehk on minu mõistusele vastikum kui hotentottide hais minu ninale.


  • Omavahel öeldes on need prantslased ikka tõprad küll.


  • Kui kultuur sisuliselt tähendab ürgse, spontaanse ja kaootilise puhastamist ja selgitamist mõistuse ja tundepeenuse kaudu, siis on prantslased seda sihti taotelnud küll järjekindlaimalt alates juba XVI sajandist, alatasa toetudes kreeka-rooma kultuuri kõrgele eeskujule ja varudes endale aina värske elujõu juurdevoolu sügavamaist elukihtidest ja võõrsilt.
    • Aleksander Aspel, "Sissejuhatuseks" raamatus "Valik prantsuse esseid". Tartu: Eesti Kirjanduse Selts 1938, lk 6


  • Prantslasi ühendab vaid suur hädaoht. Keegi ei saa kergelt ühendada maad, kus on 265 juustusorti.
  • On ne peut pas rassembler les Françis que sous le coup de la peur. On ne peut pas rassembler à froid un pays qui compte 265 spécialités de fromages.


  • Tänapäeval on prantslastel kombeks restoranis lõunasöögi juurde juua pigem karahvinitäis vett ja väike sõõm veini, teisisõnu mitte vein pooleks veega, vaid vett veidikese veiniga. Prantsusmaal on korda läinud vähendada alkoholi tarvitamist ühe protsendi võrra aastas, paralleelselt on vähenenud suremus alkoholitekkelistesse haigustesse, mida on 60 ringis, ja pikenenud on prantslaste keskmine eluiga, mis on nüüdseks üks pikimaid Euroopas, ulatudes üle 81 eluaasta. Prantslased ei ole veinile selga keeranud, joovad seda aga pigem koos veega, mitte metslase kombel paljalt.


  • Läksin tänavale päris uimasena. Seal nägin üht oma elu kõige kummalisemaist vaatepiltidest — tõepoolest, mäletan seda tänapäevani mingi hirmutundega. Igal pool tänaval oli tantsivaid naisi. Inglise naistel pole kombeks avalikus kohas tantsima hakata, niisugune reageering on omasem Pariisile ja prantslastele. Kuid seal nad olid, naersid, hõiskasid, siiberdasid, isegi hüppasid meeletus rõõmuorgias — peaaegu loomalikus naudingus. See oli jube. Oli tunne, et kui seal oleks juhtunud olema mõni sakslane, oleksid naised talle kallale sööstnud ja ta tükkideks kiskunud. Arvatavasti mõned naised olidki purjus, kuid nad kõik nägid sedamoodi välja. Nad tuikusid, vaarusid ja röökisid. (lk 292-293, Esimese maailmasõja lõpp)
    • Agatha Christie, "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996, lk 164


Välislingid

Vikipeedias leidub artikkel