Vihmamets: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
==Proosa== |
|||
* Naiivne oleks arvata, nagu oleks Eesti kusagil turvaliselt kaitstud nurgataguses, mis neis protsessides ei osale. [[Maa (planeet)|Maakera]] on ümmargune. Sellel pole nurgataguseid. Iga punkt kera pinnal on käsitletav selle keskpunktina. Eesti loodus pole globaalses ökosüsteemis vähem osaline kui [[Brasiilia]] vihmamets. Iga siinne [[puu]] ja [[taim]] on samasugune sõdalane [[kliimamuutus]]e vastases [[sõda|sõjas]] nagu kõik teised puud maailmas. |
* Naiivne oleks arvata, nagu oleks Eesti kusagil turvaliselt kaitstud nurgataguses, mis neis protsessides ei osale. [[Maa (planeet)|Maakera]] on ümmargune. Sellel pole nurgataguseid. Iga punkt kera pinnal on käsitletav selle keskpunktina. Eesti loodus pole globaalses ökosüsteemis vähem osaline kui [[Brasiilia]] vihmamets. Iga siinne [[puu]] ja [[taim]] on samasugune sõdalane [[kliimamuutus]]e vastases [[sõda|sõjas]] nagu kõik teised puud maailmas. |
||
** [[Edward von Lõngus]]. [https://kultuur.err.ee/896944/taispikk-kone-edward-von-longus-surmatants Kõne "Surmatants" välisministeeriumi kultuuripreemia vastuvõtmisel] |
** [[Edward von Lõngus]]. [https://kultuur.err.ee/896944/taispikk-kone-edward-von-longus-surmatants Kõne "Surmatants" välisministeeriumi kultuuripreemia vastuvõtmisel] |
||
| 6. rida: | 7. rida: | ||
* Amazonase vihmamets ei ole nagu Atlandi-äärne mets, mis omapäi jäetuna iseenesest taastub. [[Amasoonia]]s tuleb kõik tagasi uuel kujul. Isegi tuhande aasta pärast on seal teistsugune taimestik. Kas sellele mõtlemine ei tee kurvaks? Kaotus on korvamatu. |
* Amazonase vihmamets ei ole nagu Atlandi-äärne mets, mis omapäi jäetuna iseenesest taastub. [[Amasoonia]]s tuleb kõik tagasi uuel kujul. Isegi tuhande aasta pärast on seal teistsugune taimestik. Kas sellele mõtlemine ei tee kurvaks? Kaotus on korvamatu. |
||
** [[Marina Silva]], intervjuu: [https://www.americasquarterly.org/article/only-agribusiness-can-change-bolsonaros-mind-on-amazon-marina-silva-says/ "Only Agribusiness Can Change Bolsonaro’s Mind on Amazon, Marina Silva Says"] Americas Quarterly, 26. september 2019 |
** [[Marina Silva]], intervjuu: [https://www.americasquarterly.org/article/only-agribusiness-can-change-bolsonaros-mind-on-amazon-marina-silva-says/ "Only Agribusiness Can Change Bolsonaro’s Mind on Amazon, Marina Silva Says"] Americas Quarterly, 26. september 2019 |
||
* Me naudime taime sõjamasinat. Nagu Amazonase vihmametsas peagi selgeks saab, pole taimed mingid nannipunnid. Kuna [[puu]]d ei saa liikuda, ei kurameerida või end kaitsta, on nad [[ellujäämine|ellujäämise]] nimel leidlikuks ja agressiivseks muutunud. Mõnel tekivad otse koore alla [[strühniin]]i või muu [[mürk]]aine kihid; mõned on [[lihasööja]]d; mõned on leiutanud keerukate sulgjate tolmuharjadega õied, et riivata [[õietolm]]uga igat [[putukas|putukat]], [[lind]]u või nahkhiirt, keda neil on õnnestunud oma sireenilõhnade ja -värvidega ligi meelitada. (lk 76) |
|||
** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005 |
|||
Redaktsioon: 6. oktoober 2021, kell 23:08
Proosa
- Naiivne oleks arvata, nagu oleks Eesti kusagil turvaliselt kaitstud nurgataguses, mis neis protsessides ei osale. Maakera on ümmargune. Sellel pole nurgataguseid. Iga punkt kera pinnal on käsitletav selle keskpunktina. Eesti loodus pole globaalses ökosüsteemis vähem osaline kui Brasiilia vihmamets. Iga siinne puu ja taim on samasugune sõdalane kliimamuutuse vastases sõjas nagu kõik teised puud maailmas.
- Amazonase vihmamets ei ole nagu Atlandi-äärne mets, mis omapäi jäetuna iseenesest taastub. Amasoonias tuleb kõik tagasi uuel kujul. Isegi tuhande aasta pärast on seal teistsugune taimestik. Kas sellele mõtlemine ei tee kurvaks? Kaotus on korvamatu.
- Marina Silva, intervjuu: "Only Agribusiness Can Change Bolsonaro’s Mind on Amazon, Marina Silva Says" Americas Quarterly, 26. september 2019
- Me naudime taime sõjamasinat. Nagu Amazonase vihmametsas peagi selgeks saab, pole taimed mingid nannipunnid. Kuna puud ei saa liikuda, ei kurameerida või end kaitsta, on nad ellujäämise nimel leidlikuks ja agressiivseks muutunud. Mõnel tekivad otse koore alla strühniini või muu mürkaine kihid; mõned on lihasööjad; mõned on leiutanud keerukate sulgjate tolmuharjadega õied, et riivata õietolmuga igat putukat, lindu või nahkhiirt, keda neil on õnnestunud oma sireenilõhnade ja -värvidega ligi meelitada. (lk 76)
- Diane Ackerman, "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005