Daam: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
3. rida: 3. rida:


==Proosa==
==Proosa==

* Miski ei mõjuta daami väljanägemise [[elegants]]i ja peenust rohkem kui õrnad [[käed]], ja on hämmastav, kuivõrd suurel määral saab igaüks kohase hoole ja tähelepanuga neid parandada. Igal võimalusel tuleks kanda [[kindad|kindaid]] ja need peaksid kindlasti olema tallenahast. Siidkindad ja käpikud võivad olla küll kenad ja maitsekad, kuid ei täida kaugeltki sama eesmärki. Käsi tuleks korrapäraselt pesta leiges vees, kuna külm vesi muudab nad kõvaks ja paneb nad pragunema, kuum vesi aga ajab nad kortsu. Kõigi [[tint|tindi]] jms [[plekid]] tuleks eemaldada otsekohe [[sidrunimahl]]a ja [[sool]]aga; iga daami tualettlaual peaks olema selleks otstarbeks valmis [[pudel]] selle seguga. ("Tualett", 4. ptk, "Käed")
* [[Mood]]i ei tohiks kunagi järgida liiga täpselt, veel vähem lasta end mõjutada ühestainsast [[stiil]]ist; valdavat moodi tuleks muuta ja kohandada sobivaks isiklikule omapärale. Iga daam peaks kaaluma [[värv]]ide erinevat mõju ja riietuse mitmesuguseid vorme, kuna peen maitse riietuses annab tunnistust laitmatust [[otsustusvõime]]st. ("Tualett", 5. ptk, "Riietus")
** [[Judith Montefiore]], "Juudi käsiraamat", 1846


* Daam on Läänemail aastasadasid seisnud suure armastuse-kultuse altaril. Kunstis ja luules, poliitikas, ajaloos ning üksikute inimeste elus mängib ta otsekoheselt või kulisside tagant mitte liig tähtsaks hinnatavat osa. - Algusest lõpuni liigub daami elu armastuse raamides. Meestele meeldimine, armastuse äratamine seisab ta huvide keskkohas. Daam elab armastusele, armastuses, armastusest. Kuidas on see erandita armastusele pühendatud elu naise enese hinge kujundanud? Kas on spetsialiseerumine armastuses nagu iga teinegi spetsialiseerumine iseäralikku täielikkust omal alal loonud? Kas suudab daam sügavamalt, kirglisemalt, kestvamalt armastada kui loomulik naine? Kas on armastusekultus ka armastuse-geeniusi sünnitanud? Oleneb asja enese iseloomust, et vastus neile küsimusile eitav on. Armastuses on voorused ja geeniused vast veelgi haruldasemad kui teistel aladel.
** [[Helmi Neggo]], "Daam ja armastus", arvustus [[Marie Under]]i "Sonettidele". Naiste Töö ja Elu nr 27, 1919, tsiteeritud rmt: Helmi Reiman-Neggo, "Kolm suurt õnne". Koostanud [[Hando Runnel]], Ilmamaa 2013, lk 206



* Siis otsustas [[õpetaja]] rääkida Pipiga natuke sellest, kuidas tuleb käituda.
* Siis otsustas [[õpetaja]] rääkida Pipiga natuke sellest, kuidas tuleb käituda.
:"Kuule, Pipike," alustas ta lahkelt, "sa ju tahad suureks saades olla tõeliselt peen daam?"
:"Kuule, Pipike," alustas ta lahkelt, "sa ju tahad suureks saades olla tõeliselt peen daam?"
11. rida: 22. rida:




* [Poirot:] "Oh, ''ma foi'', mitu korda pean ma kõike seda rääkima? Kui hulk [[sõjakirjasaatja]]id ilmub äkki mingisse Euroopa punkti, mida see siis tähendab? See tähendab [[sõda]]! Kui [[arst]]id tulevad kogu maailmast mingisse linna kokku, mida see siis näitab? See näitab, et seal toimub arstide [[konverents]]. Kui te näete [[raisakotkas]]t õhus tiirlemas, siis on all [[korjus]]. Kui te näete ajajaid mööda [[nõmm]]e liikumas, siis peetakse [[ajujaht]]i. Kui te näete meest äkki peatumas, kuube seljast tõmbamas ja vette hüppamas, siis tähendab see, et keegi päästetakse [[Uppumine|uppumissurmast]]. Kui te näete auväärseid keskealisi daame läbi [[hekk|heki]] piilumas, siis võite järeldada, et seal toimub midagi [[ebasündsus|ebasündsat]]! Ja lõpuks, kui te tunnete isuäratavat [[lõhn]]a ja panete tähele, et mitu inimest läheb mööda [[koridor]]i sinnapoole, kust see lõhn tuleb, siis võite olla kindel, et seal serveeritakse [[eine]]t!" (lk 189-190)
* ... daam ei söö taldrikut kunagi viimse palani tühjaks; ära kunagi joo, kui sul on toit suus; pea meeles, et kunagi ei või kirjale kleepida kahte poolepennist marki, kui see just ei ole kaupmehele saadetav arve. Ja veel: kui lähed rongiga reisima, pane selga puhas aluspesu juhuks, kui peaks juhtuma rongiõnnetus.
** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone, toimetanud ja luuletused tõlkinud Helve Võsamäe. Sinisukk, 1996, lk 29-30
** Agatha Christie, "Saladuslik juhtum Stylesis. Eesriie". Tõlkinud Ralf Toming. Tallinn: Eesti, Raamat 1984


* Vana daam istus enamasti kindlas [[kohvik]]unurgas, ka siis, kui tütretütar talle külla tuli, sest ta näis pidavat hubast ruumi oma erasalongiks. Igivana daam võttis veel paar päeva enne oma surma isiklikul kohvikutoolil vastu neid, kes soovisid just temalt mõne haruldase keele või raamatu kohta teavet saada. Vanaema töökoht oli olnud [[Tartu ülikool]]i teaduslikus raamatukogus, aga sinna oli ju kohvikust vaid paarsada sammu nagu küll igale poole ses väikeses ülikoolilinnas.
** [[Reet Kudu]], "[https://teele.luts.ee/index.php/node/3540 Gratis]", Tallinn: Eesti Raamat, 2004, lk 6


* Miski ei mõjuta daami väljanägemise [[elegants]]i ja peenust rohkem kui õrnad [[käed]], ja on hämmastav, kuivõrd suurel määral saab igaüks kohase hoole ja tähelepanuga neid parandada. Igal võimalusel tuleks kanda [[kindad|kindaid]] ja need peaksid kindlasti olema tallenahast. Siidkindad ja käpikud võivad olla küll kenad ja maitsekad, kuid ei täida kaugeltki sama eesmärki. Käsi tuleks korrapäraselt pesta leiges vees, kuna külm vesi muudab nad kõvaks ja paneb nad pragunema, kuum vesi aga ajab nad kortsu. Kõigi [[tint|tindi]] jms [[plekid]] tuleks eemaldada otsekohe [[sidrunimahl]]a ja [[sool]]aga; iga daami tualettlaual peaks olema selleks otstarbeks valmis [[pudel]] selle seguga. ("Tualett", 4. ptk, "Käed")
* [[Mood]]i ei tohiks kunagi järgida liiga täpselt, veel vähem lasta end mõjutada ühestainsast [[stiil]]ist; valdavat moodi tuleks muuta ja kohandada sobivaks isiklikule omapärale. Iga daam peaks kaaluma [[värv]]ide erinevat mõju ja riietuse mitmesuguseid vorme, kuna peen maitse riietuses annab tunnistust laitmatust [[otsustusvõime]]st. ("Tualett", 5. ptk, "Riietus")
** [[Judith Montefiore]], "Juudi käsiraamat", 1846


* Ühel päeval kuulis ema pealt, kuidas üks meile külla sõitnud laps ütles põlglikult söögitoa [[teenija]]nnale: "Teie olete ju tühipaljas teenija!" ja ema noomis ta otsekohe läbi.
* Ühel päeval kuulis ema pealt, kuidas üks meile külla sõitnud laps ütles põlglikult söögitoa [[teenija]]nnale: "Teie olete ju tühipaljas teenija!" ja ema noomis ta otsekohe läbi.
:"Et ma sind enam kunagi ei kuuleks teenijaga niimoodi rääkivat. Teenijaid tuleb kohelda suurima [[viisakus]]ega. Nad teevad kvalifitseeritud tööd, millega sina ilma pikaajalise väljaõppeta ise üldse toime ei tuleks. Ja pea seda meeles, et nad ei saa sulle samaga vastata. Sa pead alati olema viisakas inimeste vastu, kelle seisund ei luba neil olla sinu vastu jäme. Kui sina oled ebaviisakas, siis nad põlgavad sind, ja täie õigusega, sest sina pole käitunud daamina." (lk 29)
:"Et ma sind enam kunagi ei kuuleks teenijaga niimoodi rääkivat. Teenijaid tuleb kohelda suurima [[viisakus]]ega. Nad teevad kvalifitseeritud tööd, millega sina ilma pikaajalise väljaõppeta ise üldse toime ei tuleks. Ja pea seda meeles, et nad ei saa sulle samaga vastata. Sa pead alati olema viisakas inimeste vastu, kelle seisund ei luba neil olla sinu vastu jäme. Kui sina oled ebaviisakas, siis nad põlgavad sind, ja täie õigusega, sest sina pole käitunud daamina." (lk 29)
* ... daam ei söö [[taldrik]]ut kunagi viimse palani tühjaks; ära kunagi joo, kui sul on toit suus; pea meeles, et kunagi ei või kirjale kleepida kahte poolepennist [[postmark|mark]]i, kui see just ei ole kaupmehele saadetav [[arve]]. Ja veel: kui lähed [[rong]]iga reisima, pane selga puhas [[aluspesu]] juhuks, kui peaks juhtuma [[rongiõnnetus]]. (lk 29-30)
* ... daam ei söö [[taldrik]]ut kunagi viimse palani tühjaks; ära kunagi joo, kui sul on toit suus; pea meeles, et kunagi ei või kirjale kleepida kahte poolepennist [[postmark|mark]]i, kui see just ei ole kaupmehele saadetav [[arve]]. Ja veel: kui lähed [[rong]]iga reisima, pane selga puhas [[aluspesu]] juhuks, kui peaks juhtuma [[rongiõnnetus]]. (lk 29-30)
** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996, lk 164
** Agatha Christie, "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996, lk 164





* [Poirot:] "Oh, ''ma foi'', mitu korda pean ma kõike seda rääkima? Kui hulk [[sõjakirjasaatja]]id ilmub äkki mingisse Euroopa punkti, mida see siis tähendab? See tähendab [[sõda]]! Kui [[arst]]id tulevad kogu maailmast mingisse linna kokku, mida see siis näitab? See näitab, et seal toimub arstide [[konverents]]. Kui te näete [[raisakotkas]]t õhus tiirlemas, siis on all [[korjus]]. Kui te näete ajajaid mööda [[nõmm]]e liikumas, siis peetakse [[ajujaht]]i. Kui te näete meest äkki peatumas, kuube seljast tõmbamas ja vette hüppamas, siis tähendab see, et keegi päästetakse [[Uppumine|uppumissurmast]]. Kui te näete auväärseid keskealisi daame läbi [[hekk|heki]] piilumas, siis võite järeldada, et seal toimub midagi [[ebasündsus|ebasündsat]]! Ja lõpuks, kui te tunnete isuäratavat [[lõhn]]a ja panete tähele, et mitu inimest läheb mööda [[koridor]]i sinnapoole, kust see lõhn tuleb, siis võite olla kindel, et seal serveeritakse [[eine]]t!" (lk 189-190)

** Agatha Christie, "Saladuslik juhtum Stylesis. Eesriie". Tõlkinud Ralf Toming. Tallinn: Eesti, Raamat 1984
* Vana daam istus enamasti kindlas [[kohvik]]unurgas, ka siis, kui tütretütar talle külla tuli, sest ta näis pidavat hubast ruumi oma erasalongiks. Igivana daam võttis veel paar päeva enne oma surma isiklikul kohvikutoolil vastu neid, kes soovisid just temalt mõne haruldase keele või raamatu kohta teavet saada. Vanaema töökoht oli olnud [[Tartu ülikool]]i teaduslikus raamatukogus, aga sinna oli ju kohvikust vaid paarsada sammu nagu küll igale poole ses väikeses ülikoolilinnas.
** [[Reet Kudu]], "[https://teele.luts.ee/index.php/node/3540 Gratis]", Tallinn: Eesti Raamat, 2004, lk 6


==Luule==
==Luule==

Redaktsioon: 16. oktoober 2021, kell 21:46

Emma Sandys, "Moodne daam" (u 1870)
Ferdinand von Wright, "Vaikelu daami töölaual" (1868)

Proosa

  • Miski ei mõjuta daami väljanägemise elegantsi ja peenust rohkem kui õrnad käed, ja on hämmastav, kuivõrd suurel määral saab igaüks kohase hoole ja tähelepanuga neid parandada. Igal võimalusel tuleks kanda kindaid ja need peaksid kindlasti olema tallenahast. Siidkindad ja käpikud võivad olla küll kenad ja maitsekad, kuid ei täida kaugeltki sama eesmärki. Käsi tuleks korrapäraselt pesta leiges vees, kuna külm vesi muudab nad kõvaks ja paneb nad pragunema, kuum vesi aga ajab nad kortsu. Kõigi tindi jms plekid tuleks eemaldada otsekohe sidrunimahla ja soolaga; iga daami tualettlaual peaks olema selleks otstarbeks valmis pudel selle seguga. ("Tualett", 4. ptk, "Käed")
  • Moodi ei tohiks kunagi järgida liiga täpselt, veel vähem lasta end mõjutada ühestainsast stiilist; valdavat moodi tuleks muuta ja kohandada sobivaks isiklikule omapärale. Iga daam peaks kaaluma värvide erinevat mõju ja riietuse mitmesuguseid vorme, kuna peen maitse riietuses annab tunnistust laitmatust otsustusvõimest. ("Tualett", 5. ptk, "Riietus")


  • Daam on Läänemail aastasadasid seisnud suure armastuse-kultuse altaril. Kunstis ja luules, poliitikas, ajaloos ning üksikute inimeste elus mängib ta otsekoheselt või kulisside tagant mitte liig tähtsaks hinnatavat osa. - Algusest lõpuni liigub daami elu armastuse raamides. Meestele meeldimine, armastuse äratamine seisab ta huvide keskkohas. Daam elab armastusele, armastuses, armastusest. Kuidas on see erandita armastusele pühendatud elu naise enese hinge kujundanud? Kas on spetsialiseerumine armastuses nagu iga teinegi spetsialiseerumine iseäralikku täielikkust omal alal loonud? Kas suudab daam sügavamalt, kirglisemalt, kestvamalt armastada kui loomulik naine? Kas on armastusekultus ka armastuse-geeniusi sünnitanud? Oleneb asja enese iseloomust, et vastus neile küsimusile eitav on. Armastuses on voorused ja geeniused vast veelgi haruldasemad kui teistel aladel.
    • Helmi Neggo, "Daam ja armastus", arvustus Marie Underi "Sonettidele". Naiste Töö ja Elu nr 27, 1919, tsiteeritud rmt: Helmi Reiman-Neggo, "Kolm suurt õnne". Koostanud Hando Runnel, Ilmamaa 2013, lk 206


  • Siis otsustas õpetaja rääkida Pipiga natuke sellest, kuidas tuleb käituda.
"Kuule, Pipike," alustas ta lahkelt, "sa ju tahad suureks saades olla tõeliselt peen daam?"
"Kas sa mõtled sihukest, kellel on loor näo ees ja selle all kolm lõualotti?"
"Ma mõtlen niisugust daami, kes teab alati, kuidas peab käituma, ning on alati viisakas ja hea kasvatusega. Tõeliselt peent daami - kas sa ei tahaks selleks saada?"
"Selle üle kannatab järele mõelda," arvas Pipi. "Sest saad aru, õpetaja, ma olen justkui juba otsustanud, et hakkan suureks saades mereröövliks."


  • [Poirot:] "Oh, ma foi, mitu korda pean ma kõike seda rääkima? Kui hulk sõjakirjasaatjaid ilmub äkki mingisse Euroopa punkti, mida see siis tähendab? See tähendab sõda! Kui arstid tulevad kogu maailmast mingisse linna kokku, mida see siis näitab? See näitab, et seal toimub arstide konverents. Kui te näete raisakotkast õhus tiirlemas, siis on all korjus. Kui te näete ajajaid mööda nõmme liikumas, siis peetakse ajujahti. Kui te näete meest äkki peatumas, kuube seljast tõmbamas ja vette hüppamas, siis tähendab see, et keegi päästetakse uppumissurmast. Kui te näete auväärseid keskealisi daame läbi heki piilumas, siis võite järeldada, et seal toimub midagi ebasündsat! Ja lõpuks, kui te tunnete isuäratavat lõhna ja panete tähele, et mitu inimest läheb mööda koridori sinnapoole, kust see lõhn tuleb, siis võite olla kindel, et seal serveeritakse einet!" (lk 189-190)
    • Agatha Christie, "Saladuslik juhtum Stylesis. Eesriie". Tõlkinud Ralf Toming. Tallinn: Eesti, Raamat 1984
  • Ühel päeval kuulis ema pealt, kuidas üks meile külla sõitnud laps ütles põlglikult söögitoa teenijannale: "Teie olete ju tühipaljas teenija!" ja ema noomis ta otsekohe läbi.
"Et ma sind enam kunagi ei kuuleks teenijaga niimoodi rääkivat. Teenijaid tuleb kohelda suurima viisakusega. Nad teevad kvalifitseeritud tööd, millega sina ilma pikaajalise väljaõppeta ise üldse toime ei tuleks. Ja pea seda meeles, et nad ei saa sulle samaga vastata. Sa pead alati olema viisakas inimeste vastu, kelle seisund ei luba neil olla sinu vastu jäme. Kui sina oled ebaviisakas, siis nad põlgavad sind, ja täie õigusega, sest sina pole käitunud daamina." (lk 29)
  • ... daam ei söö taldrikut kunagi viimse palani tühjaks; ära kunagi joo, kui sul on toit suus; pea meeles, et kunagi ei või kirjale kleepida kahte poolepennist marki, kui see just ei ole kaupmehele saadetav arve. Ja veel: kui lähed rongiga reisima, pane selga puhas aluspesu juhuks, kui peaks juhtuma rongiõnnetus. (lk 29-30)
    • Agatha Christie, "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996, lk 164



  • Vana daam istus enamasti kindlas kohvikunurgas, ka siis, kui tütretütar talle külla tuli, sest ta näis pidavat hubast ruumi oma erasalongiks. Igivana daam võttis veel paar päeva enne oma surma isiklikul kohvikutoolil vastu neid, kes soovisid just temalt mõne haruldase keele või raamatu kohta teavet saada. Vanaema töökoht oli olnud Tartu ülikooli teaduslikus raamatukogus, aga sinna oli ju kohvikust vaid paarsada sammu nagu küll igale poole ses väikeses ülikoolilinnas.

Luule

ta polnud tahtnud olla elus daam vaid jõgi
ja ta ei tahtnud nõnda noorelt surra
nii nukker daam nyyd akna lahti tegi
ja lasi hävitaval elutulel tuppa tulla

  • Jim Ollinovski, "DAAMI PORTREE", lk 34, rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", 2009