Iiobi raamat: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Giulia_Lama_-_Eliphaz,_Bildad_and_Zophar_consoling_Job_191N10007_B2D4F.jpg|pisi|Giulia Lama, "Eliifas, Bildad ja Soofar Iiobit lohutamas" (1730ndad)]]
[[Pilt:Blake_Job_15.jpg|pisi|William Blake'i illustratsioon Iiobi raamatule (1826)]]
[[Pilt:Blake_Job_15.jpg|pisi|William Blake'i illustratsioon Iiobi raamatule (1826)]]
'''Iiobi raamat''' on Vana Testamendi kaheksateistkümnes raamat, sellele eelneb [[Estri raamat]] ja järgnevad [[Psalmid]].
'''Iiobi raamat''' on Vana Testamendi kaheksateistkümnes raamat, sellele eelneb [[Estri raamat]] ja järgnevad [[Psalmid]].

Redaktsioon: 28. oktoober 2021, kell 20:33

Giulia Lama, "Eliifas, Bildad ja Soofar Iiobit lohutamas" (1730ndad)
William Blake'i illustratsioon Iiobi raamatule (1826)

Iiobi raamat on Vana Testamendi kaheksateistkümnes raamat, sellele eelneb Estri raamat ja järgnevad Psalmid.

Raamat on esimene poeetiliste raamatute grupist Vanas Testamendis (proosastiilis raamjutustuse sees on värsistatud osa). Selle põhisisuks on Jumala õigluse ja inimese kannatuste teema, täpsemalt küsimus, miks peab õiglane inimene kannatama. Teksti arvavad uurijad olevat kirjutatud 7. ja 4. sajandi vahel enne Kristust.


Siis Iiob tõusis ja käristas oma kuue lõhki, ajas pea paljaks, heitis maha, kummardas
21 ja ütles:
"Alasti olen ma emaihust tulnud
ja alasti pöördun ma tagasi.
Issand on andnud ja Issand on võtnud;
Issanda nimi olgu kiidetud!"

  • 1:20-21


Aga variseb ju ka mägi
ja kalju nihkub paigast,
19 vesi kulutab kive,
vihmavaling uhub maamulla -
nõnda hävitad sina inimese lootuse.

  • 4:18-19


Kui ometi mu meelehärm saaks vaetud
ja mu õnnetus oleks pandud vaekaussidele.
3 Tõesti, see oleks nüüd raskem kui mereliiv.
Seepärast on mu sõnadki tormakad.

  • 6:2-3


Sest ma tean, et mu Lunastaja elab,
ja tema jääb viimsena põrmu peale seisma.
26 Ja kuigi mu nahka on nõnda nülitud,
saan ma ilma ihutagi näha Jumalat,
27 teda, keda ma ise näen,
keda näevad mu oma silmad,
aga mitte mõne võõra.

  • 19:25-27


Tõesti, hõbedal on leiukoht
ja kullal pesemispaik,
2 raud võetakse mullast
ja kivist valatakse vask.
3 Piir pannakse pimedusele
ning viimseni otsitakse üles
pimeduse ja sünguse kivi.

  • 28:1-3


Kas sa saad krokodilli õngega välja tõmmata
või nööriga köita tema keelt?
26 Kas sa saad temale kõrkjat ninna pista
või ta lõugu oraga läbi torgata?
27 Kas ta hakkab sind palju anuma
või räägib sulle mahedaid sõnu?
28 Kas ta teeb sinuga lepingu,
et sa võtaksid tema alaliseks sulaseks?

  • 40:25-28


Iiobi raamat ilukirjanduses

  • Mis olen mina, et ma peaksin katsuma leviaatanit ninapidi konksu otsa haakida! Jõledad pilked Hiiobi raamatus peaksid mind hirmutama. "Peaks ta (leviaatan) sinuga seaduse tegema? Vaata, see lootus petab teda." Kuid ma olen läbi raamatukogude ujunud ja ookeanidel seilanud; mul on tulnud nendesamade kätega vaalu lahata; mul on tõsi taga ja ma teen kindlasti katset.
  • Kloostriülem usaldas oma külalist isegi niipalju, et ta lubas teda maha kirjutada kolme mehe laulu tulises ahjus. Töö edenes visalt, sest Davidi käed värisesid ja ta tähed tulid seetõttu veel saamatumad ja nurgelisemad kui muidu. Aga kui see talle rõõmu valmistas — miks mitte! Kuigi oleks olnud loomulikum, et ta oleks otsinud lohutust Hiiobi raamatust — pärast kõike seda, mis ta näis olevat läbi elanud.

Kirjandus

  • Muriel Spark, "Ainus probleem". Tõlkinud Vilma Jürisalu. Tallinn: Eesti Raamat, 1995
  • Joseph Roth, "Hiiob: ühe lihtsa mehe romaan". Tõlkinud Jaan Kuusik. Tallinn: Eesti Raamat, 1991