Kunst

See artikkel räägib kunstist üldises tähenduses; kitsamate tähenduste kohta loe artikleid Kujutav kunst ja Maalikunst.

Anne Vallayer-Coster, "Maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri atribuudid" (1769)

Muusade tants Helikoni mäel. Bertel Thorvaldseni reljeef (1807)

Sarah Sophia Beale, "Kunsti võlud" (1871)

Kunst on üldisemas tähenduses meisterlik oskus mis tahes loomingulisel tegevusalal. Kunsti ehk kaunite kunstide all mõistetakse esteetikas muuhulgas kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti ja näitekunsti (teater).

• Elu on lühike, kunst pikk.
• Ὁ βίος βραχὺς, ἡ δὲ τέχνη μακρὴ.
  • Hippokrates (sageli omistatakse ekslikult Senecale, kes tõlkis ütluse ladina keelde, või ka Horatiusele)

Proosa

• Me tunneme ainult üht maailma — maailma inimese suhtes; me ei taha mingisugust kunsti peale ühe, mis on selle suhte jäljend. (lk 35)
• Tegelikku ilma kõlbelise suhteta nimetame labaseks. (lk 39)
• Tehnika ühenduses maitsetusega on kunsti kõige kardetavam vaenlane. (lk 42)
• Ei ole olemas isamaalikku kunsti ega isamaalikku teadust. Nagu kõik kõrged väärtused, nii kuuluvad ka need mõlemad kogu maailmale ning saavad areneda ainult kõigi samal ajal elavate vaba vastastikuse mõju tingimustes, pidevalt arvesse võttes kõike, mis meile minevikust on tuntud ja pärandatud.
  • Johann Wolfgang Goethe, "Aforisme". Tõlkinud Mati Sirkel. Loomingu Raamatukogu 33/1974

• Kunstmalid silmade läbbi sedasamma rõmo tevad, mis illus musika kõrvade läbbi, kes säherdust penemat maitsmist mõistavad.
  • Johann Voldemar Jannsen Johann Köleri maalide kohta 1871. aasta Postimehes, cit. via: Liisa Kaljula, "Köler Prize, igakevadine hobukaarikute võiduajamine" KUNST.EE, 2014

• Kunstis pole oluline mitte see, et tuleb võtta mune ja rasva, vaid et oleks tuli ja pann.
  • Karl Kraus. "Aforisme". Valinud ja tõlkinud Krista Läänemets. Loomingu Raamatukogu 31 1999, lk 53

• Igavus, see on igasugusele kunstile kõige kindlam surm.
  • Albert Kivikas, "Nimed marmortahvlil II"

• Iga õige teadus on kunst. Ja igasugune hea kunst on teadus.
  • John Fowles, "Maag"

• Kunstist rääkimine ei ole mitte ainult raske, vaid tundub ka tarbetu. Kunst, nagu öeldakse, kõneleb iseenda eest: luuletus ei pea mitte tähendama, vaid olema; kui te peate küsima, mis asi on džäss, siis ei saa te seda küll iialgi teada.
  • Clifford Geertz. "Kunst kui kultuurisüsteem". Tlk Triinu Pakk-Allmann. Rmt: "Omakandi tarkus. Esseid tõlgendavast antropoloogiast". Varrak 2003, lk 126-158

• Kaunid kunstid ei ole ala, kus annaks elatist teenida. See on väga inimlik viis teha oma elu talutavamaks. Kunstiga tegelemine, ükskõik kui hästi või halvasti, aitab hingel kasvada, ausõna.
  • Kurt Vonnegut, 2005, "Kodumaata mees", Tänapäev 2008, tõlkinud Tiina Randus, lk 42

• Pole ju saladuseks, et kunst iseenesest ei ütle kellelegi enam midagi, küll aga on kõnekad mõnede kunstnike signatuurid - sama kõnekad, kui need pangapresidentide signatuurid, mis on trükitud dollaritele ja teistele pangapiletitele. Inimesed hindavad stabiilset, kindlat vääringut.
  • Emil Tode, "Raadio". EKSA 2002, lk 371
• Kunstis on küll nii, et tegelikult maksab ainult see, mis sünnib vastu sinu tahtmist, midagi sellist, mida sa ei kavatsenud, kuhu kunst sind viib. See on hoopis uus vabadus.
• Kunst on lõpuks olemas selleks, et elada oleks kergem, mitte mingit muud ülesannet tal pole.
  • Tõnu Õnnepalu "Kui sukeldud luulemaailma, siis hakkad enda sees riime kuulma" ERR, 16. juuni 2020 (intervjuu Miina Pärnale)

• Ma põlgan igasugust n-ö radikaalset kunsti, mis seab eesmärgiks ajada mugavustsoonist välja inimesi, kellele mugavustsoon on niikuinii kättesaamatu, kes pole mugavuseni jõudnudki. Ja kui tsoonike hetkeks kättesaadav, siis on see tarvilik puhkamisaeg. Miks kiusata! Nõrk, keskpärane värk. Kunst võiks olla ülendavam kui harilik koolikiusamine.
• Keskpära olgu ja lehaku – ta võib kehastada me tuleviku väetist. Samas ei peaks keelama öelda, et äkk on äkk ja sitalepik on sitalepik.
  • Karl Martin Sinijärv: "Intervjuu Karl Martin Sinijärvega. Enne oli üks ulgumine ja hammaste kiristamine" ERR kultuur, 24. juuni 2021

• Aegu tagasi oli arusaam, et kui oled midagi õppinud, siis justkui ei tohiks muud teha. Jaotus on üsna meelevaldne, kunstiõpetuse õppekavad ju suuresti kattuvad. Kaasaegne lähenemine on kunsti kaudu mingeid probleeme lahendada või leida märksõnu. Nii on ka endale kasulik, hakkad ära tundma, kas mingi vorm sobib või, vastupidi, hakkab piirama.

Küllap kastid jäävad, ilma päris ei saa – muidu on kõik kunstnikud sarnased. Ma olen palju mõelnud, et oleksin võibolla pidanud selgemalt endale piirid paika panema.

• Minu kunstitegemise kõige olulisemad impulsid on varajased lapsepõlvekogemused, kus väikese inimese ettekujutus maailmast avardub iga hetkega ning kõik tema meeled on kõigele erakordselt vastuvõtlikud. Varajaste kordumatute kogemuste eripära jääb inimest saatma terveks tema eluks. Mälupildid võivad olla üllatavalt detailsed, mõned läbi lapsesilma nähtud lausa mikroskoopilised.

Tagantjärele on kõik läinud vaikselt ja märkamatult, pole teadlikku äratundmist olnudki. Ega ma väga rahul sellega ole, kuidas asjad läinud on. Ma pole olnud sihikindel ja süstemaatiline, palju on kokkusattumisi. Kui kindlat otsust pole, siis satud oma teele vaikselt.

Prügi oli algselt mu jaoks lihtsalt üks materjal, tähendus on sellele aastakümnete jooksul tekkinud. Nüüd olen omamoodi sunnitud selle omaks võtma. On muidugi hea, et ma pole midagi röögatut ette võtnud, kõik on olnud väga ökonoomne. Minu kunstitegemise jalajälg on väga väike, ökoloogiline.

Minu prügikunsti põhiolemus seisnebki ehk selles, et muudan väheväärtusliku materjali millekski uueks, tõstan ta tavapärasest prügikategooriast väljapoole. Selliselt muudetud objekt muutub mitmetähenduslikuks, ühest küljest säilib äratuntavalt tema algupärane olemus, see, milleks ta kunagi ette oli nähtud ja toodetud, teisalt loob tehtud kunstiteos loodetavalt ka ise uue kujundi.

• Ega oma ajakunsti sees elades ümbritseva muutumist ei taju. Kui tekiks mingi järsk ajahüpe, siis oleks meile pilt selge, mis on ühiskonnas juhtunud.
  • Erki Kasemets, intervjuu: Peep Ehasalu, "Kunstnik Erki Kasemets: üksiku asja habrast ilu ma ei märka", ERR, 30.09.2021

Allikata

• Maailma pole loodud mitte üks kord, vaid nii palju kordi, kui on olnud originaalseid kunstnikke.
  • Marcel Proust

• Kunstniku tagasihoidlikkus tõstab tema teose väärtust samal määral, nagu null tõstab arvu väärtust.
  • Giovanni Lorenzo Bernini

Vanasõnad

• Kunst on alasti inimesele taskusse sittuda.
• Kes kuntsi teab, see kuntsi peab.
• Kunts kuuljal, magu maial, pära pidajal, taba teadjal.
• Kunst kunsti pidäjälle, vana' viisu' vidäjälle.
• Kes kõik kunstid piab, see kõik näljad näeb.
• Kes kuntsisid peab, see persekärinaga sureb.
  • Eesti vanasõnad, "HND - 885."Kunst", nõidus, taiad; tabu", Vanasõnaraamat

Vaata ka

• Kunstnik