Dialektika: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 16. november 2021, kell 16:38

Proosa

Laste elumõistmine on metafüüsiline; kuna ajakulg varasemates eluaastates tundub ääretult aeglane — kui tohutu igavik lahutab üht sünnipäeva teisest! — näib iga seisund ja situatsioon igavene ning muutumatu. Status quo. Lapsed oskavad mõista vaid momenti, mitte seda, mis on enne ja mis tuleb pärast; nende arvates on noored loodud nooreks ja vanad alati krimpsus olnud. Elu alustavate olendite jaoks ei oma mingit tähendust mõisted minevik ja tulevik, need on paljad sõnad. Küllap peame igaüks mingi küpsuseni jõudma, endalegi mineviku soetama, et hakata huvi tundma teiste oma vastu. Ja alles selle kaudu, kui näeme oma lähedaste ning enesegi näole kurrukesi tekkimas, suudame tajuda inimelu dialektikat, selle voolamist, lapse muutumist meheks, vanameheks, raugaks.

Kuni pole enam sedagi. (lk 6)

Ine Viiding, "Perekonna au", rmt: "Perekonna au. Reportaaž operatsioonilaualt", 1982

Esimeseks etapiks oli maagia, teiseks religioon, kolmandaks teadus. Tema [Frazeri] arutluskäik järgib omamoodi hegellikku dialektikat, sest primitiivseks teaduseks liigitatud maagia saab lüüa omaenda küündimatuse tõttu ja selle asendab preestrite ja poliitikute pettuse vormis religioon. Maagiast kui teesist kasvas välja antitees, religioon, ja nii maagia kui religiooni tõrjus välja süntees - moodne tõhus teadus. Seda moekat esitust ei toetanud vähimgi tõendusmaterjal. Frazeri evolutsiooniline skeem põhines ainuüksi mõningatel tema kaasaja aktuaalsetest teemadest kõhklematult omaks võetud eeldustel. Üks selline eeldus oli, et eetiline rafineeritus on arenenud tsivilisatsiooni märk. Teine, et maagial ei ole midagi pistmist ei moraali ega religiooniga. Selle põhjal konstrueeris ta kujutluspildi meie kaugetest esivanematest, kelle mõtlemise üle domineerib maagia. (lk 71-72)
- Mary Douglas, "Puhtus ja oht", tlk Triinu Pakk, 2015

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 ==Proosa==
-* [[Laps|Laste]] elumõistmine on [[metafüüsika|metafüüsiline]]; kuna ajakulg varasemates eluaastates tundub ääretult aeglane — kui tohutu [[igavik]] lahutab üht [[sünnipäev]]a teisest! — näib iga seisund ja situatsioon igavene ning muutumatu. S t a t u s q u o. Lapsed oskavad mõista vaid [[moment]]i, mitte seda, mis on enne ja mis tuleb pärast; nende arvates on [[noor]]ed loodud nooreks ja [[vana]]d alati krimpsus olnud. Elu alustavate olendite jaoks ei oma mingit tähendust mõisted m i n e v i k ja t u l e v i k, need on paljad sõnad. Küllap peame igaüks mingi [[küpsus]]eni jõudma, endalegi [[minevik]]u soetama, et hakata huvi tundma teiste oma vastu. Ja alles selle kaudu, kui näeme oma lähedaste ning enesegi näole kurrukesi tekkimas, suudame tajuda inimelu dialektikat, selle [[vool]]amist, lapse muutumist meheks, vanameheks, raugaks.
+* [[Laps|Laste]] elumõistmine on [[metafüüsika|metafüüsiline]]; kuna ajakulg varasemates eluaastates tundub ääretult aeglane — kui tohutu [[igavik]] lahutab üht [[sünnipäev]]a teisest! — näib iga seisund ja situatsioon igavene ning muutumatu. {{Sõrendus|Status quo}}. Lapsed oskavad mõista vaid [[moment]]i, mitte seda, mis on enne ja mis tuleb pärast; nende arvates on [[noor]]ed loodud nooreks ja [[vana]]d alati krimpsus olnud. Elu alustavate olendite jaoks ei oma mingit tähendust mõisted {{Sõrendus|minevik}} ja {{Sõrendus|tulevik}}, need on paljad sõnad. Küllap peame igaüks mingi [[küpsus]]eni jõudma, endalegi [[minevik]]u soetama, et hakata huvi tundma teiste oma vastu. Ja alles selle kaudu, kui näeme oma lähedaste ning enesegi näole kurrukesi tekkimas, suudame tajuda inimelu dialektikat, selle [[vool]]amist, lapse muutumist meheks, vanameheks, raugaks.
 :Kuni pole enam sedagi. (lk 6)
 * [[Ine Viiding]], "Perekonna au", rmt: "Perekonna au. Reportaaž operatsioonilaualt", 1982
+* Esimeseks etapiks oli maagia, teiseks religioon, kolmandaks teadus. Tema [Frazeri] arutluskäik järgib omamoodi [[hegel]]likku dialektikat, sest primitiivseks teaduseks liigitatud maagia saab lüüa omaenda [[küündimatus]]e tõttu ja selle asendab [[preester|preestrite]] ja [[poliitik]]ute [[pettus]]e vormis religioon. Maagiast kui teesist kasvas välja [[antitees]], religioon, ja nii maagia kui religiooni tõrjus välja [[süntees]] - moodne tõhus teadus. Seda moekat esitust ei toetanud vähimgi [[tõendusmaterjal]]. Frazeri evolutsiooniline [[skeem]] põhines ainuüksi mõningatel tema kaasaja aktuaalsetest teemadest kõhklematult omaks võetud [[eeldus]]tel. Üks selline eeldus oli, et eetiline [[rafineeritus]] on arenenud [[tsivilisatsioon]]i märk. Teine, et maagial ei ole midagi pistmist ei moraali ega religiooniga. Selle põhjal konstrueeris ta [[kujutluspilt|kujutluspildi]] meie kaugetest [[esivanem]]atest, kelle mõtlemise üle domineerib maagia. (lk 71-72)
+** [[Mary Douglas]], "Puhtus ja oht", tlk [[Triinu Pakk]], 2015