Stereotüüp: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
'''Stereotüüp''' on üldistatud püsiv mulje mingist nähtusest, mis tavaliselt ei vastab kuigi hästi tegelikkusele, on lihtsustatud ja moonutatud. Eelkõige nimetatakse stereotüübiks on hindava iseloomuga, hoiakulisi ja intensiivseid üldistusi mingi inimgrupi omaduste ja käitumiste kohta. Psühholoogiliselt aitavad stereotüübid valida sobivat käitumist, kui mingi nähtuse kohta on vähe infot. Sellest tingituna kehtib ka vastupidine: mida vähem on mingi grupi või olukorra kohta infot, seda rohkem on nende kohta tundeid, oletusi ja eelarvamusi, seda tõenäolisemalt hinnatakse grupi liikmeid stereotüübist lähtuvalt. Samas toetavad stereotüübid põhiliselt negatiivset suhtumist ning on seetõttu sageli irratsionaalsed, ebaadekvaatsed ja ebaõiglased. Tihti kajastavad stereotüüpe anekdoodid jm lühifolkloor.
 
==Proosa==
 
* [[Nali|Naljad]] võiks jääda, aga kaduda võiksid stereotüübid, et kui sa oled sellist nahavärvi või sul on selline sotsiaalne staatus, siis sulle omistatakse ilma sind tundmata teatud isikuomadused või [[käitumine|käitumismallid]].
** [[Marju Kõivupuu]], [https://kultuur.err.ee/1101799/marju-koivupuu-me-ei-saa-ajalugu-tsenseerida Me ei saa ajalugu tsenseerida] ERR, 13.06.2020
 
 
* "[[Kärbeste jumal]]" on kirjutatud väga ammu, aga nüüd on meedium vahetunud ja seda eksperimenti on võimalik päriselus korraldada. Kui aga sellest kõigest kirjutati nii ammu ja samad asjad endiselt juhtuvad, siis tõepoolest on [[inimkond|inimkonnas]] stereotüübid ja [[arhetüübid]] ning korduvad psühholoogilised profiilid.
:Olen ka oma [[romaan]]ile saanud [[kriitika]]t, et tegelased esindavad stereotüüpe, aga nii kummaline kui see ka pole, me taandume mingitesse raamidesse. Sa ei pruugi esindada üht arhetüüpi, vaid olla segu mitmest, kuid meil ei saaks olla [[psühhiaatria]]teadust, kui inimesed mingis olukorras ei reageeriks ühtemoodi. Kui meil oleks seitse miljardit reageerimisviisi, siis oleks see planeet päris hull koht.
* [[Susan Luitsalu]], intervjuu: [[Pille-Riin Larm]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/vastused-koikidele-kusimustele/ "Vastused kõikidele küsimustele"] Sirp, 11.09.2020
 
 
* Ka "Võpatuses" võib täheldada stereotüüpset suhtumist naistesse. Luuletuses "2 Ja puhastustule" on kirjeldatud, kuidas "sa ootad naisteriiete poes, näed nägusid ja siluette, / kuuled, mida nad räägivad: / see on igavus naisemeheks olemisest, / kuigi hea on ju ka [—] paar keskealist daami vaatavad … tumma paistetusega / üledimensioneeritud rinnahoidjate vahel, siis / haarab ka neid / tühjus, milles kaob vorm" (lk 50). Esiteks näeme siin seda, justkui oleks üldlevinud tingimus naisega suhtes olles temaga koos poodlemas käia – n-ö kaasa lüüa tüüpilises naiste tegevuses, mis on mehele väga igav. Teiseks viitab vaade keskealistele naistele kui varsti "tühjadele" vormidele naiste väärtustamisele nende nooruse ja reproduktiivsuse järgi.
 
 
* Samas jäävad sõnumid tihti vastukäivaiks. Elame ajal, mil osaliselt on veel käibel endised stereotüüpsed väärtused, aga paralleelselt on pildil ''femvertising'', mis tekitab teatavat [[kakofoonia]]t. Ole [[võimestamine|võimestatud]] – milleks piisab "sina ise" olemisest –, aga osta see toode, milleks on näiteks Dove'i nahka pinguldav [[kreem]] või hoopis Pantene'i [[šampoon]]. Aga kui me saame olla meie ise, kaob ka müügiargument. Rääkimata sellest, et Pantene'i "Sorry, Not Sorry" õpetab, et nüüd peaksid naised olema ''sorry'' ka selle eest, et nad on ''sorry''. Ehk siis pane see feministisärk selga (kusjuures, pluss-suuruses sõbranna ütleb, et tema neisse kirjaga "love yourself" ja "feminist" T-särkidesse ei mahu), aga ole pigem ikka see enda eest hoolitsev feminist, mitte see tüütu, kes aina [[võrdõiguslikkus]]est jaurab. Ole ''bossy'', enesekindel, läikivate juustega, pingul nahaga, [[Naeratus|naerata]] rohkem – ei oot, ära naerata rohkem, see on ju see vana sõnum –, ''don't be sorry''!
** [[Jaana Davidjants]], [https://www.muurileht.ee/femvertising-ehk-feministlikus-t-sargis-klaaslae-vastu/ "''Femvertising'' ehk Feministlikus T-särgis klaaslae vastu"], Müürileht, 9. november 2020
 
 
* Nõiahirm pole siiani kuhugi kadunud, ainult teisenenud. Valjuhäälseid ja oma arvamusega naisi tajutakse tänapäevalgi ohtlikena. Ka Eestis pannakse naisi jätkuvalt paika, kutsudes neid vastikuteks [[nõid]]adeks. Ja seos kassidegagi pole kuhugi kadunud (vt "crazy cat lady"). Endine ebausk on lihtsalt muundunud halvustavaks stereotüübiks. Muide, [[India]]s, kus toimuvad praegugi veel nõiajahid, võib selline [[sildistamine]] lõppeda siiani surmaga.
* Stereotüüpselt peetakse naisi ebausklikemaks kui mehi, isegi kui info selle kohta on vastukäiv. Küll aga leidis British Psychological Society uuring, et naisi mõjutavad halvad [[ended]] rohkem kui mehi. Kahtlustan, et ka siin võib põhjus taanduda [[võimujaotus]]ele – kuna naised on ühiskondlikult nõrgemal positsioonil, on nad ka sedavõrd ebakindlamad.
** [[Jaana Davidjants]], [https://www.muurileht.ee/meie-igapaevast-ebausku/ "Meie igapäevast ebausku"], Müürileht, 11. detsember 2019
 
 
==Luule==
<poem>
Et [[neeger]] viksima peab [[king]]i
* [[Juhan Viiding]], "Memm kinkis mulle karabiini..." (kogust "Aastalaat", 1971)
 
==Välislingid==
{{Vikipeedia}}
 
38 419

muudatust

Navigeerimismenüü