Vale: erinevus redaktsioonide vahel
→Proosa
20. rida:
* Kui sul on valida ainult vale ja [[häbematus]]e vahel, siis vali häbematus; kui aga tuleb valida vale ning [[julmus]]e vahel, siis vali vale.
** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 30 2007
* [[Kodumaa]], kodumaa, kelle auks kõik see kombekohane ametlikkus, kodumaa on peitunud teadmatusse ja [[pimedus]]se, isoleeritusse kogu muust maailmast ja ennekõike valesse. [[Raadio]]s valetavad nad kõik. See on see kõige kohutavam! Nad peavad valetama ja nad valetavad. Meie, sealtpoolt tulnud, teame ja tunneme seda. Meie sõbrad valetavad [[mikrofon]]i ees - vähemalt mina annan selle andeks, sest elu on kallis. Kas [[Juhan Sütiste|Sütiste]] ei tahtnud valetada? Miks ta lahkus? Kas selle pärast? Mis seal toimub? Kõige ees on paks eesriie. Raadio saadab teateid. Seal seisavad [[mikrofon]]i ees head sõbrad, kes ei tohi kõnelda tõesõnu. Meie siin ...▼
** [[Aino Suits]] 25. veebruaril 1945, "Päevaraamat 1901-1964", tlk [[Piret Saluri]], 2014▼
* [Alain de Carnillac:] Ja parimad [[laul]]ud [[kangelastegu]]dest on alati loodud nende poolt, kes ise on [[lahinguväli|lahinguväljast]] eemal. Nii on lugu ka [[kroonik]]a-kirjutajatega. Sellepärast ongi see, mis me teame oma [[esivanem]]ate suurtest [[tegu]]dest, enamasti vale. (lk 220)▼
** [[Karl Ristikivi]], "[[Rõõmulaul]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966▼
31. rida ⟶ 39. rida:
:Ükskõik kui sageli valet valeks ei näidata, on mingi protsent inimesi, kes seda ikka tõeks peavad.
* [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu". Tõlkinud Toomas Niit. Ersen 1999, lk 96
* "Omaenda [[surm]]ast ei saa [[kirjutamine|kirjutada]]."▼
:Seda ütles mulle [[psühhiaater]], ja ma olen temaga nõus, sest surnust peast kirjutada ei saa. Aga endamisi ma mõtlen, et võin kirjutada ükskõik millest, isegi sellest, mis on võimatu ja mis pole tõsi.▼
:Enamasti ma rahuldun mõttes kirjutamisega. Nii on kergem. Peas kulgeb kõik raskusteta. Niipea aga, kui hakkad mõtteid paberile panema, nad muutuvad, moonduvad, ja kõik muutub valeks. [[Sõna]]de pärast. (lk 8)▼
* Kõige naljakam kõigist minu valedest on see, kui ma rääkisin sulle, kui väga ma tahaksin näha oma [[kodumaa]]d.▼
:Sinu [[Silmalaud|silmalaud]] pilkusid liigutatult ja sa köhatasid hääle puhtaks, et leida lohutavaid ja mõistvaid sõnu. Sa ei julgenud terve õhtu jooksul naerda. Tasus vaeva sulle seda lugu rääkida. (lk 12)▼
* Arst ütleb:▼
:"Rääkige mulle oma [[lapsepõlv]]est."▼
:Seda ma ootasin. Minu lapsepõlv! Kõik tunnevad huvi minu lapsepõlve vastu.▼
:Ma juba teadsin, kuidas nende idiootsete [[küsimus]]tega toime tulla. Mul on igaks elujuhtumiks hästi läbimõeldud lapsepõlv, minu [[vale]] töötab suurepäraselt. Olen seda juba mitu korda kasutanud. Jutustasin seda Yolande'ile, oma vähestele sõpradele ja tuttavatele ja sama lugu ma räägin ka Line'ile.▼
:Ma olen sõjaorb. Minu vanemad said [[pommitamine|pommitamisel]] surma. Mina jäin ainsana oma perekonnast ellu. Mul ei olnud vendi ega õdesid.▼
:Kasvasin [[orbudekodu]]s, nagu paljud teisedki selle aja lapsed. Kaheteistkümneaastaselt ma põgenesin sealt, läksin üle piiri. Ongi kõik."▼
:"Ongi kõik?"▼
:"Jah, ongi kõik."▼
:Ma ei hakka talle ometi oma tõelisest lapsepõlvest jutustama! (lk 13)▼
* [[Ágota Kristóf]], "Eile", tlk Triinu Tamm, 2001▼
* Zooni hõimu [[vaenlane|vaenlasi]] ärritas alati kõige rohkem mitte lihtsalt nende [[ausus]], mis oli vihastamisväärselt kõikehõlmav, vaid ka nende täielik otsekohesus mis tahes teema käsitlemisel. Zoonid ei olnud iial midagi kuulnud [[eufemism]]idest ega oleks aru saanud, mida niisuguse asjaga peale hakata, kui see neil olemas oleks olnud - peale selle, et nad oleksid seda kahtlemata nimetanud "kenaks viisiks midagi vastikut öelda". /---/ On oluline mõista, et kuna suurem osa zoonidest valetada ei oska, tunnevad nad suurt [[austus]]t iga zooni vastu, kes suudab väita, et maailm on midagi muud, kui ta tegelikult on, ning Valetaja positsioon hõimus on ülimalt auväärne. /---/ Teised rassid panevad seda kõike väga pahaks. Neile tundub, et zoonid oleksid võinud tarvitusele võtta mõne sobilikuma tiitli, nagu näiteks "[[diplomaat]]" või "[[suhtekorraldaja]]".
** [[Terry Pratchett]], "Võluv võrdsus". Tõlkinud Aet Varik. Varrak 1999, lk 92
* Valetad [[inimene|inimestele]] korra, ja kui sul seda valet enam vaja ei lähe, annad neile uue ning ütled, et nad teevad [[tarkus]]e teel edusamme. Siis hakkavad nad sinu üle [[naer]]mise asemel sind veel enam [[usk]]uma, lootes, et kõigi nende valede [[süda]]mes leiavad nad [[tõde|tõe]]. Ja vähehaaval võtavad nad vastu vastuvõtmatu. Hämmastav.
41. rida ⟶ 66. rida:
▲* [Alain de Carnillac:] Ja parimad [[laul]]ud [[kangelastegu]]dest on alati loodud nende poolt, kes ise on [[lahinguväli|lahinguväljast]] eemal. Nii on lugu ka [[kroonik]]a-kirjutajatega. Sellepärast ongi see, mis me teame oma [[esivanem]]ate suurtest [[tegu]]dest, enamasti vale. (lk 220)
▲** [[Karl Ristikivi]], "[[Rõõmulaul]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966
* Tõe teadmatus ei sunni meid vales elama ega valet teenima. Ei sunni valetama. Mitte teada tõde ja valetda on kaks ise asja.
48. rida ⟶ 71. rida:
* Kõike võib teha, aga ära sa mine inimese valede kallale! Kõik usukogukonnad (aga ka moodsad rahvused on usukogukonnad) on ühise süü, ühiste valede kogukonnad. See teebki nad nii tugevaks, panebki nad nõnda ühte hoidma. Sest mis meile jääks, kui meilt võetaks meie kõige põhilisemad valed? (lk 119)
** [[Tõnu Õnnepalu]], "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA 2017
* [[Seadus]]ega saab alati keelata või lubada, aga märksa olulisem on see, et inimesed ise suudaks väärinfot õigest eristada. Lisaks seadusega reguleerimisele on olemas ju ka rida muid võimalusi nagu näiteks hea ajakirjandustava kokkulepped või faktikontroll.▼
** [[Kai Härmand]], [https://www.err.ee/1124261/justiitsministeeriumi-asekantsler-sonavabadus-kehtib-ka-valele "Justiitsministeeriumi asekantsler: sõnavabadus kehtib ka valele"] ERR, 15.08.2020▼
* [[Ajakirjandus]] ei peaks püüdma valida õiget poolt, aga on üks pool, mis on neljanda võimu jaoks kindlasti vale. See on vale pool. Nii klišeelikult, kui see ka ei kõla, peavad meie [[reliikvia]]d olema [[sõnavabadus]] ja [[tõde]].▼
** [[Hans Väre]], [https://www.err.ee/1102304/hans-vare-ajakirjanduse-jaoks-on-vale-pool-vale-pool "Ajakirjanduse jaoks on vale pool vale pool"] ERR, 15.06.2020; tsitaat vihjab filmist "Viimne reliikvia" tuntud repliigile "Meie reliikvia on vabadus!".▼
63. rida ⟶ 78. rida:
* Oma valedesse kohalejõudmine ongi see ainus, mida inimene võib suuta, enamat ta ei saa, ja sedagi on rohkem, kui enamik jaksab.
** [[Vilja Kiisler]], [https://www.vikerkaar.ee/archives/24923 "Päevavarga palverännak"] Vikerkaar, 7/2019. Arvustus: [[Tõnu Õnnepalu]]. "Pariis. Kakskümmend viis aastat hiljem". Tallinn: EKSA, 2019.
* Lõppude lõpuks pole [[inimene]] [[loom]]ast või [[muumitrollid|muumitroll]]ist taibukam olend – ta mõistab lihtsalt paremini valetamise kunsti.▼
** [[Heidi Iivari]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/mitte-ainult-finlandiast/ "Mitte ainult Finlandiast"] Sirp, 04.12.2020▼
73. rida ⟶ 84. rida:
▲* [[Kodumaa]], kodumaa, kelle auks kõik see kombekohane ametlikkus, kodumaa on peitunud teadmatusse ja [[pimedus]]se, isoleeritusse kogu muust maailmast ja ennekõike valesse. [[Raadio]]s valetavad nad kõik. See on see kõige kohutavam! Nad peavad valetama ja nad valetavad. Meie, sealtpoolt tulnud, teame ja tunneme seda. Meie sõbrad valetavad [[mikrofon]]i ees - vähemalt mina annan selle andeks, sest elu on kallis. Kas [[Juhan Sütiste|Sütiste]] ei tahtnud valetada? Miks ta lahkus? Kas selle pärast? Mis seal toimub? Kõige ees on paks eesriie. Raadio saadab teateid. Seal seisavad [[mikrofon]]i ees head sõbrad, kes ei tohi kõnelda tõesõnu. Meie siin ...
▲** [[Aino Suits]] 25. veebruaril 1945, "Päevaraamat 1901-1964", tlk [[Piret Saluri]], 2014
▲* [[Seadus]]ega saab alati keelata või lubada, aga märksa olulisem on see, et inimesed ise suudaks väärinfot õigest eristada. Lisaks seadusega reguleerimisele on olemas ju ka rida muid võimalusi nagu näiteks hea ajakirjandustava kokkulepped või faktikontroll.
▲** [[Kai Härmand]], [https://www.err.ee/1124261/justiitsministeeriumi-asekantsler-sonavabadus-kehtib-ka-valele "Justiitsministeeriumi asekantsler: sõnavabadus kehtib ka valele"] ERR, 15.08.2020
▲* "Omaenda [[surm]]ast ei saa [[kirjutamine|kirjutada]]."
▲* [[Ajakirjandus]] ei peaks püüdma valida õiget poolt, aga on üks pool, mis on neljanda võimu jaoks kindlasti vale. See on vale pool. Nii klišeelikult, kui see ka ei kõla, peavad meie [[reliikvia]]d olema [[sõnavabadus]] ja [[tõde]].
▲:Seda ütles mulle [[psühhiaater]], ja ma olen temaga nõus, sest surnust peast kirjutada ei saa. Aga endamisi ma mõtlen, et võin kirjutada ükskõik millest, isegi sellest, mis on võimatu ja mis pole tõsi.
▲** [[Hans Väre]], [https://www.err.ee/1102304/hans-vare-ajakirjanduse-jaoks-on-vale-pool-vale-pool "Ajakirjanduse jaoks on vale pool vale pool"] ERR, 15.06.2020; tsitaat vihjab filmist "Viimne reliikvia" tuntud repliigile "Meie reliikvia on vabadus!".
▲:Enamasti ma rahuldun mõttes kirjutamisega. Nii on kergem. Peas kulgeb kõik raskusteta. Niipea aga, kui hakkad mõtteid paberile panema, nad muutuvad, moonduvad, ja kõik muutub valeks. [[Sõna]]de pärast. (lk 8)
▲* Kõige naljakam kõigist minu valedest on see, kui ma rääkisin sulle, kui väga ma tahaksin näha oma [[kodumaa]]d.
▲:Sinu [[Silmalaud|silmalaud]] pilkusid liigutatult ja sa köhatasid hääle puhtaks, et leida lohutavaid ja mõistvaid sõnu. Sa ei julgenud terve õhtu jooksul naerda. Tasus vaeva sulle seda lugu rääkida. (lk 12)
▲* Arst ütleb:
▲* Lõppude lõpuks pole [[inimene]] [[loom]]ast või [[muumitrollid|muumitroll]]ist taibukam olend – ta mõistab lihtsalt paremini valetamise kunsti.
▲:"Rääkige mulle oma [[lapsepõlv]]est."
▲** [[Heidi Iivari]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/mitte-ainult-finlandiast/ "Mitte ainult Finlandiast"] Sirp, 04.12.2020
▲:Seda ma ootasin. Minu lapsepõlv! Kõik tunnevad huvi minu lapsepõlve vastu.
▲:Ma juba teadsin, kuidas nende idiootsete [[küsimus]]tega toime tulla. Mul on igaks elujuhtumiks hästi läbimõeldud lapsepõlv, minu [[vale]] töötab suurepäraselt. Olen seda juba mitu korda kasutanud. Jutustasin seda Yolande'ile, oma vähestele sõpradele ja tuttavatele ja sama lugu ma räägin ka Line'ile.
▲:Ma olen sõjaorb. Minu vanemad said [[pommitamine|pommitamisel]] surma. Mina jäin ainsana oma perekonnast ellu. Mul ei olnud vendi ega õdesid.
▲:Kasvasin [[orbudekodu]]s, nagu paljud teisedki selle aja lapsed. Kaheteistkümneaastaselt ma põgenesin sealt, läksin üle piiri. Ongi kõik."
▲:"Ongi kõik?"
▲:"Jah, ongi kõik."
▲:Ma ei hakka talle ometi oma tõelisest lapsepõlvest jutustama! (lk 13)
▲* [[Ágota Kristóf]], "Eile", tlk Triinu Tamm, 2001
==Film==
| |||