Vale: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
20. rida: 20. rida:
* Kui sul on valida ainult vale ja [[häbematus]]e vahel, siis vali häbematus; kui aga tuleb valida vale ning [[julmus]]e vahel, siis vali vale.
* Kui sul on valida ainult vale ja [[häbematus]]e vahel, siis vali häbematus; kui aga tuleb valida vale ning [[julmus]]e vahel, siis vali vale.
** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 30 2007
** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 30 2007


* [[Kodumaa]], kodumaa, kelle auks kõik see kombekohane ametlikkus, kodumaa on peitunud teadmatusse ja [[pimedus]]se, isoleeritusse kogu muust maailmast ja ennekõike valesse. [[Raadio]]s valetavad nad kõik. See on see kõige kohutavam! Nad peavad valetama ja nad valetavad. Meie, sealtpoolt tulnud, teame ja tunneme seda. Meie sõbrad valetavad [[mikrofon]]i ees - vähemalt mina annan selle andeks, sest elu on kallis. Kas [[Juhan Sütiste|Sütiste]] ei tahtnud valetada? Miks ta lahkus? Kas selle pärast? Mis seal toimub? Kõige ees on paks eesriie. Raadio saadab teateid. Seal seisavad [[mikrofon]]i ees head sõbrad, kes ei tohi kõnelda tõesõnu. Meie siin ...
** [[Aino Suits]] 25. veebruaril 1945, "Päevaraamat 1901-1964", tlk [[Piret Saluri]], 2014


* [Alain de Carnillac:] Ja parimad [[laul]]ud [[kangelastegu]]dest on alati loodud nende poolt, kes ise on [[lahinguväli|lahinguväljast]] eemal. Nii on lugu ka [[kroonik]]a-kirjutajatega. Sellepärast ongi see, mis me teame oma [[esivanem]]ate suurtest [[tegu]]dest, enamasti vale. (lk 220)
** [[Karl Ristikivi]], "[[Rõõmulaul]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966




31. rida: 39. rida:
:Ükskõik kui sageli valet valeks ei näidata, on mingi protsent inimesi, kes seda ikka tõeks peavad.
:Ükskõik kui sageli valet valeks ei näidata, on mingi protsent inimesi, kes seda ikka tõeks peavad.
* [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu". Tõlkinud Toomas Niit. Ersen 1999, lk 96
* [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu". Tõlkinud Toomas Niit. Ersen 1999, lk 96


* "Omaenda [[surm]]ast ei saa [[kirjutamine|kirjutada]]."
:Seda ütles mulle [[psühhiaater]], ja ma olen temaga nõus, sest surnust peast kirjutada ei saa. Aga endamisi ma mõtlen, et võin kirjutada ükskõik millest, isegi sellest, mis on võimatu ja mis pole tõsi.
:Enamasti ma rahuldun mõttes kirjutamisega. Nii on kergem. Peas kulgeb kõik raskusteta. Niipea aga, kui hakkad mõtteid paberile panema, nad muutuvad, moonduvad, ja kõik muutub valeks. [[Sõna]]de pärast. (lk 8)
* Kõige naljakam kõigist minu valedest on see, kui ma rääkisin sulle, kui väga ma tahaksin näha oma [[kodumaa]]d.
:Sinu [[Silmalaud|silmalaud]] pilkusid liigutatult ja sa köhatasid hääle puhtaks, et leida lohutavaid ja mõistvaid sõnu. Sa ei julgenud terve õhtu jooksul naerda. Tasus vaeva sulle seda lugu rääkida. (lk 12)
* Arst ütleb:
:"Rääkige mulle oma [[lapsepõlv]]est."
:Seda ma ootasin. Minu lapsepõlv! Kõik tunnevad huvi minu lapsepõlve vastu.
:Ma juba teadsin, kuidas nende idiootsete [[küsimus]]tega toime tulla. Mul on igaks elujuhtumiks hästi läbimõeldud lapsepõlv, minu [[vale]] töötab suurepäraselt. Olen seda juba mitu korda kasutanud. Jutustasin seda Yolande'ile, oma vähestele sõpradele ja tuttavatele ja sama lugu ma räägin ka Line'ile.
:Ma olen sõjaorb. Minu vanemad said [[pommitamine|pommitamisel]] surma. Mina jäin ainsana oma perekonnast ellu. Mul ei olnud vendi ega õdesid.
:Kasvasin [[orbudekodu]]s, nagu paljud teisedki selle aja lapsed. Kaheteistkümneaastaselt ma põgenesin sealt, läksin üle piiri. Ongi kõik."
:"Ongi kõik?"
:"Jah, ongi kõik."
:Ma ei hakka talle ometi oma tõelisest lapsepõlvest jutustama! (lk 13)
* [[Ágota Kristóf]], "Eile", tlk Triinu Tamm, 2001





* Zooni hõimu [[vaenlane|vaenlasi]] ärritas alati kõige rohkem mitte lihtsalt nende [[ausus]], mis oli vihastamisväärselt kõikehõlmav, vaid ka nende täielik otsekohesus mis tahes teema käsitlemisel. Zoonid ei olnud iial midagi kuulnud [[eufemism]]idest ega oleks aru saanud, mida niisuguse asjaga peale hakata, kui see neil olemas oleks olnud - peale selle, et nad oleksid seda kahtlemata nimetanud "kenaks viisiks midagi vastikut öelda". /---/ On oluline mõista, et kuna suurem osa zoonidest valetada ei oska, tunnevad nad suurt [[austus]]t iga zooni vastu, kes suudab väita, et maailm on midagi muud, kui ta tegelikult on, ning Valetaja positsioon hõimus on ülimalt auväärne. /---/ Teised rassid panevad seda kõike väga pahaks. Neile tundub, et zoonid oleksid võinud tarvitusele võtta mõne sobilikuma tiitli, nagu näiteks "[[diplomaat]]" või "[[suhtekorraldaja]]".
* Zooni hõimu [[vaenlane|vaenlasi]] ärritas alati kõige rohkem mitte lihtsalt nende [[ausus]], mis oli vihastamisväärselt kõikehõlmav, vaid ka nende täielik otsekohesus mis tahes teema käsitlemisel. Zoonid ei olnud iial midagi kuulnud [[eufemism]]idest ega oleks aru saanud, mida niisuguse asjaga peale hakata, kui see neil olemas oleks olnud - peale selle, et nad oleksid seda kahtlemata nimetanud "kenaks viisiks midagi vastikut öelda". /---/ On oluline mõista, et kuna suurem osa zoonidest valetada ei oska, tunnevad nad suurt [[austus]]t iga zooni vastu, kes suudab väita, et maailm on midagi muud, kui ta tegelikult on, ning Valetaja positsioon hõimus on ülimalt auväärne. /---/ Teised rassid panevad seda kõike väga pahaks. Neile tundub, et zoonid oleksid võinud tarvitusele võtta mõne sobilikuma tiitli, nagu näiteks "[[diplomaat]]" või "[[suhtekorraldaja]]".
** [[Terry Pratchett]], "Võluv võrdsus". Tõlkinud Aet Varik. Varrak 1999, lk 92
** [[Terry Pratchett]], "Võluv võrdsus". Tõlkinud Aet Varik. Varrak 1999, lk 92



* Valetad [[inimene|inimestele]] korra, ja kui sul seda valet enam vaja ei lähe, annad neile uue ning ütled, et nad teevad [[tarkus]]e teel edusamme. Siis hakkavad nad sinu üle [[naer]]mise asemel sind veel enam [[usk]]uma, lootes, et kõigi nende valede [[süda]]mes leiavad nad [[tõde|tõe]]. Ja vähehaaval võtavad nad vastu vastuvõtmatu. Hämmastav.
* Valetad [[inimene|inimestele]] korra, ja kui sul seda valet enam vaja ei lähe, annad neile uue ning ütled, et nad teevad [[tarkus]]e teel edusamme. Siis hakkavad nad sinu üle [[naer]]mise asemel sind veel enam [[usk]]uma, lootes, et kõigi nende valede [[süda]]mes leiavad nad [[tõde|tõe]]. Ja vähehaaval võtavad nad vastu vastuvõtmatu. Hämmastav.
41. rida: 66. rida:




* [Alain de Carnillac:] Ja parimad [[laul]]ud [[kangelastegu]]dest on alati loodud nende poolt, kes ise on [[lahinguväli|lahinguväljast]] eemal. Nii on lugu ka [[kroonik]]a-kirjutajatega. Sellepärast ongi see, mis me teame oma [[esivanem]]ate suurtest [[tegu]]dest, enamasti vale. (lk 220)
** [[Karl Ristikivi]], "[[Rõõmulaul]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966


* Tõe teadmatus ei sunni meid vales elama ega valet teenima. Ei sunni valetama. Mitte teada tõde ja valetda on kaks ise asja.
* Tõe teadmatus ei sunni meid vales elama ega valet teenima. Ei sunni valetama. Mitte teada tõde ja valetda on kaks ise asja.
48. rida: 71. rida:
* Kõike võib teha, aga ära sa mine inimese valede kallale! Kõik usukogukonnad (aga ka moodsad rahvused on usukogukonnad) on ühise süü, ühiste valede kogukonnad. See teebki nad nii tugevaks, panebki nad nõnda ühte hoidma. Sest mis meile jääks, kui meilt võetaks meie kõige põhilisemad valed? (lk 119)
* Kõike võib teha, aga ära sa mine inimese valede kallale! Kõik usukogukonnad (aga ka moodsad rahvused on usukogukonnad) on ühise süü, ühiste valede kogukonnad. See teebki nad nii tugevaks, panebki nad nõnda ühte hoidma. Sest mis meile jääks, kui meilt võetaks meie kõige põhilisemad valed? (lk 119)
** [[Tõnu Õnnepalu]], "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA 2017
** [[Tõnu Õnnepalu]], "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA 2017


* [[Seadus]]ega saab alati keelata või lubada, aga märksa olulisem on see, et inimesed ise suudaks väärinfot õigest eristada. Lisaks seadusega reguleerimisele on olemas ju ka rida muid võimalusi nagu näiteks hea ajakirjandustava kokkulepped või faktikontroll.
** [[Kai Härmand]], [https://www.err.ee/1124261/justiitsministeeriumi-asekantsler-sonavabadus-kehtib-ka-valele "Justiitsministeeriumi asekantsler: sõnavabadus kehtib ka valele"] ERR, 15.08.2020


* [[Ajakirjandus]] ei peaks püüdma valida õiget poolt, aga on üks pool, mis on neljanda võimu jaoks kindlasti vale. See on vale pool. Nii klišeelikult, kui see ka ei kõla, peavad meie [[reliikvia]]d olema [[sõnavabadus]] ja [[tõde]].
** [[Hans Väre]], [https://www.err.ee/1102304/hans-vare-ajakirjanduse-jaoks-on-vale-pool-vale-pool "Ajakirjanduse jaoks on vale pool vale pool"] ERR, 15.06.2020; tsitaat vihjab filmist "Viimne reliikvia" tuntud repliigile "Meie reliikvia on vabadus!".




63. rida: 78. rida:
* Oma valedesse kohalejõudmine ongi see ainus, mida inimene võib suuta, enamat ta ei saa, ja sedagi on rohkem, kui enamik jaksab.
* Oma valedesse kohalejõudmine ongi see ainus, mida inimene võib suuta, enamat ta ei saa, ja sedagi on rohkem, kui enamik jaksab.
** [[Vilja Kiisler]], [https://www.vikerkaar.ee/archives/24923 "Päevavarga palverännak"] Vikerkaar, 7/2019. Arvustus: [[Tõnu Õnnepalu]]. "Pariis. Kakskümmend viis aastat hiljem". Tallinn: EKSA, 2019.
** [[Vilja Kiisler]], [https://www.vikerkaar.ee/archives/24923 "Päevavarga palverännak"] Vikerkaar, 7/2019. Arvustus: [[Tõnu Õnnepalu]]. "Pariis. Kakskümmend viis aastat hiljem". Tallinn: EKSA, 2019.


* Lõppude lõpuks pole [[inimene]] [[loom]]ast või [[muumitrollid|muumitroll]]ist taibukam olend – ta mõistab lihtsalt paremini valetamise kunsti.
** [[Heidi Iivari]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/mitte-ainult-finlandiast/ "Mitte ainult Finlandiast"] Sirp, 04.12.2020




73. rida: 84. rida:




* [[Kodumaa]], kodumaa, kelle auks kõik see kombekohane ametlikkus, kodumaa on peitunud teadmatusse ja [[pimedus]]se, isoleeritusse kogu muust maailmast ja ennekõike valesse. [[Raadio]]s valetavad nad kõik. See on see kõige kohutavam! Nad peavad valetama ja nad valetavad. Meie, sealtpoolt tulnud, teame ja tunneme seda. Meie sõbrad valetavad [[mikrofon]]i ees - vähemalt mina annan selle andeks, sest elu on kallis. Kas [[Juhan Sütiste|Sütiste]] ei tahtnud valetada? Miks ta lahkus? Kas selle pärast? Mis seal toimub? Kõige ees on paks eesriie. Raadio saadab teateid. Seal seisavad [[mikrofon]]i ees head sõbrad, kes ei tohi kõnelda tõesõnu. Meie siin ...
** [[Aino Suits]] 25. veebruaril 1945, "Päevaraamat 1901-1964", tlk [[Piret Saluri]], 2014


* [[Seadus]]ega saab alati keelata või lubada, aga märksa olulisem on see, et inimesed ise suudaks väärinfot õigest eristada. Lisaks seadusega reguleerimisele on olemas ju ka rida muid võimalusi nagu näiteks hea ajakirjandustava kokkulepped või faktikontroll.
** [[Kai Härmand]], [https://www.err.ee/1124261/justiitsministeeriumi-asekantsler-sonavabadus-kehtib-ka-valele "Justiitsministeeriumi asekantsler: sõnavabadus kehtib ka valele"] ERR, 15.08.2020



* "Omaenda [[surm]]ast ei saa [[kirjutamine|kirjutada]]."
* [[Ajakirjandus]] ei peaks püüdma valida õiget poolt, aga on üks pool, mis on neljanda võimu jaoks kindlasti vale. See on vale pool. Nii klišeelikult, kui see ka ei kõla, peavad meie [[reliikvia]]d olema [[sõnavabadus]] ja [[tõde]].
:Seda ütles mulle [[psühhiaater]], ja ma olen temaga nõus, sest surnust peast kirjutada ei saa. Aga endamisi ma mõtlen, et võin kirjutada ükskõik millest, isegi sellest, mis on võimatu ja mis pole tõsi.
** [[Hans Väre]], [https://www.err.ee/1102304/hans-vare-ajakirjanduse-jaoks-on-vale-pool-vale-pool "Ajakirjanduse jaoks on vale pool vale pool"] ERR, 15.06.2020; tsitaat vihjab filmist "Viimne reliikvia" tuntud repliigile "Meie reliikvia on vabadus!".
:Enamasti ma rahuldun mõttes kirjutamisega. Nii on kergem. Peas kulgeb kõik raskusteta. Niipea aga, kui hakkad mõtteid paberile panema, nad muutuvad, moonduvad, ja kõik muutub valeks. [[Sõna]]de pärast. (lk 8)

* Kõige naljakam kõigist minu valedest on see, kui ma rääkisin sulle, kui väga ma tahaksin näha oma [[kodumaa]]d.

:Sinu [[Silmalaud|silmalaud]] pilkusid liigutatult ja sa köhatasid hääle puhtaks, et leida lohutavaid ja mõistvaid sõnu. Sa ei julgenud terve õhtu jooksul naerda. Tasus vaeva sulle seda lugu rääkida. (lk 12)

* Arst ütleb:
* Lõppude lõpuks pole [[inimene]] [[loom]]ast või [[muumitrollid|muumitroll]]ist taibukam olend – ta mõistab lihtsalt paremini valetamise kunsti.
:"Rääkige mulle oma [[lapsepõlv]]est."
** [[Heidi Iivari]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/mitte-ainult-finlandiast/ "Mitte ainult Finlandiast"] Sirp, 04.12.2020
:Seda ma ootasin. Minu lapsepõlv! Kõik tunnevad huvi minu lapsepõlve vastu.
:Ma juba teadsin, kuidas nende idiootsete [[küsimus]]tega toime tulla. Mul on igaks elujuhtumiks hästi läbimõeldud lapsepõlv, minu [[vale]] töötab suurepäraselt. Olen seda juba mitu korda kasutanud. Jutustasin seda Yolande'ile, oma vähestele sõpradele ja tuttavatele ja sama lugu ma räägin ka Line'ile.
:Ma olen sõjaorb. Minu vanemad said [[pommitamine|pommitamisel]] surma. Mina jäin ainsana oma perekonnast ellu. Mul ei olnud vendi ega õdesid.
:Kasvasin [[orbudekodu]]s, nagu paljud teisedki selle aja lapsed. Kaheteistkümneaastaselt ma põgenesin sealt, läksin üle piiri. Ongi kõik."
:"Ongi kõik?"
:"Jah, ongi kõik."
:Ma ei hakka talle ometi oma tõelisest lapsepõlvest jutustama! (lk 13)
* [[Ágota Kristóf]], "Eile", tlk Triinu Tamm, 2001


==Film==
==Film==

Redaktsioon: 4. detsember 2021, kell 00:07

Vale on teadlik tõsiasjade moonutamine, vale rääkimine või valede andmete esitamine.

Proosa

  • Isegi kui inimesed räägivad asju, mid ei too neile mingit kasu, siis ei tule sellest veel sugugi järeldada, et nad ei valeta; sest leidub inimesi, kes valetavad lihtsalt valetamise pärast.


  • Kõnelemise otstarve on üksteist mõista ja teateid saada sündmuste kohta. Kui aga keegi ütleb seda, mida pole, siis jäävad saavutamatuks need mõlemad eesmärgid, sest ei saa öelda, et ma teda mõistaksin ja samuti pole ma saanud teateid. Ja veelgi halvem teadmatusest seisneb selles, et mind pannakse uskuma, et asi on must, kuigi ta on valge, et asi on lühike, kuigi ta on pikk.


  • Kes valet kavatseb kaitsta, sellel on küllalt põhjust mahedalt käituda ja ennast peente kommete pooldajaks kuulutada. Kes õigust enda poolel tunneb, see peab karmilt esinema; viisakas õigus ei tähenda midagi.


  • Kõige usutavamalt valetab see, kes tõde ainult võltsib ega pea ise tervet valet välja mõtlema; iga inimese puhul jätab ta kõrvale erineva tüki tõde ning asendab erineva valega.



  • Kodumaa, kodumaa, kelle auks kõik see kombekohane ametlikkus, kodumaa on peitunud teadmatusse ja pimedusse, isoleeritusse kogu muust maailmast ja ennekõike valesse. Raadios valetavad nad kõik. See on see kõige kohutavam! Nad peavad valetama ja nad valetavad. Meie, sealtpoolt tulnud, teame ja tunneme seda. Meie sõbrad valetavad mikrofoni ees - vähemalt mina annan selle andeks, sest elu on kallis. Kas Sütiste ei tahtnud valetada? Miks ta lahkus? Kas selle pärast? Mis seal toimub? Kõige ees on paks eesriie. Raadio saadab teateid. Seal seisavad mikrofoni ees head sõbrad, kes ei tohi kõnelda tõesõnu. Meie siin ...



  • Vale jääb valeks, kuigi ta sünnib nagu tõde.


  • Vale seadus:
Ükskõik kui sageli valet valeks ei näidata, on mingi protsent inimesi, kes seda ikka tõeks peavad.
  • Arthur Bloch, "Murphy seaduste täielik kogu". Tõlkinud Toomas Niit. Ersen 1999, lk 96


Seda ütles mulle psühhiaater, ja ma olen temaga nõus, sest surnust peast kirjutada ei saa. Aga endamisi ma mõtlen, et võin kirjutada ükskõik millest, isegi sellest, mis on võimatu ja mis pole tõsi.
Enamasti ma rahuldun mõttes kirjutamisega. Nii on kergem. Peas kulgeb kõik raskusteta. Niipea aga, kui hakkad mõtteid paberile panema, nad muutuvad, moonduvad, ja kõik muutub valeks. Sõnade pärast. (lk 8)
  • Kõige naljakam kõigist minu valedest on see, kui ma rääkisin sulle, kui väga ma tahaksin näha oma kodumaad.
Sinu silmalaud pilkusid liigutatult ja sa köhatasid hääle puhtaks, et leida lohutavaid ja mõistvaid sõnu. Sa ei julgenud terve õhtu jooksul naerda. Tasus vaeva sulle seda lugu rääkida. (lk 12)
  • Arst ütleb:
"Rääkige mulle oma lapsepõlvest."
Seda ma ootasin. Minu lapsepõlv! Kõik tunnevad huvi minu lapsepõlve vastu.
Ma juba teadsin, kuidas nende idiootsete küsimustega toime tulla. Mul on igaks elujuhtumiks hästi läbimõeldud lapsepõlv, minu vale töötab suurepäraselt. Olen seda juba mitu korda kasutanud. Jutustasin seda Yolande'ile, oma vähestele sõpradele ja tuttavatele ja sama lugu ma räägin ka Line'ile.
Ma olen sõjaorb. Minu vanemad said pommitamisel surma. Mina jäin ainsana oma perekonnast ellu. Mul ei olnud vendi ega õdesid.
Kasvasin orbudekodus, nagu paljud teisedki selle aja lapsed. Kaheteistkümneaastaselt ma põgenesin sealt, läksin üle piiri. Ongi kõik."
"Ongi kõik?"
"Jah, ongi kõik."
Ma ei hakka talle ometi oma tõelisest lapsepõlvest jutustama! (lk 13)


  • Zooni hõimu vaenlasi ärritas alati kõige rohkem mitte lihtsalt nende ausus, mis oli vihastamisväärselt kõikehõlmav, vaid ka nende täielik otsekohesus mis tahes teema käsitlemisel. Zoonid ei olnud iial midagi kuulnud eufemismidest ega oleks aru saanud, mida niisuguse asjaga peale hakata, kui see neil olemas oleks olnud - peale selle, et nad oleksid seda kahtlemata nimetanud "kenaks viisiks midagi vastikut öelda". /---/ On oluline mõista, et kuna suurem osa zoonidest valetada ei oska, tunnevad nad suurt austust iga zooni vastu, kes suudab väita, et maailm on midagi muud, kui ta tegelikult on, ning Valetaja positsioon hõimus on ülimalt auväärne. /---/ Teised rassid panevad seda kõike väga pahaks. Neile tundub, et zoonid oleksid võinud tarvitusele võtta mõne sobilikuma tiitli, nagu näiteks "diplomaat" või "suhtekorraldaja".
    • Terry Pratchett, "Võluv võrdsus". Tõlkinud Aet Varik. Varrak 1999, lk 92
  • Valetad inimestele korra, ja kui sul seda valet enam vaja ei lähe, annad neile uue ning ütled, et nad teevad tarkuse teel edusamme. Siis hakkavad nad sinu üle naermise asemel sind veel enam uskuma, lootes, et kõigi nende valede südames leiavad nad tõe. Ja vähehaaval võtavad nad vastu vastuvõtmatu. Hämmastav.
    • Terry Pratchett, "Vahid! Vahid!". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Varrak 2002, lk 118


  • Tõe teadmatus ei sunni meid vales elama ega valet teenima. Ei sunni valetama. Mitte teada tõde ja valetda on kaks ise asja.
  • Õnnis on uskuda valesse. Valed on need, mis meid liidavad, lohutavad, kinnitavad ja aitavad hädas. Mitte tõed. Tõde on kuidagi tavaline. Kas on keegi veel tõesse uskunud? Tõde on niisamagi olemas, ilma usuta, peaaegu nagu süüdistus, nagu meie eneste olemasolu ise, ilma soola ja suhkru ja viinade marinaadita, milletagi, paljalt. (lk 117)
  • Kõike võib teha, aga ära sa mine inimese valede kallale! Kõik usukogukonnad (aga ka moodsad rahvused on usukogukonnad) on ühise süü, ühiste valede kogukonnad. See teebki nad nii tugevaks, panebki nad nõnda ühte hoidma. Sest mis meile jääks, kui meilt võetaks meie kõige põhilisemad valed? (lk 119)


  • Õigupoolest on kogu Õnnepalu piht ja palve kirjas juba "Valede kataloogis" (2017), seal kõige kontsentreeritumal kujul. Ent see on vististi liiga kange, et otse pudelist juua: paarist lonksust oled kohemaid pikali maas. Ka piiblit või mõnd teist pühakirja ei saa liiga palju korraga lugeda: nõnda nagu tõed võivad olla liiga kanged, võivad seda olla ka valed, olgu nad kui tahes ilusad. Ja ega ei ole ju ka nii, et kui vale paljastada, nähtavaks teha, siis hakkab kohe tõde selle alt paistma. Oh, kui see vaid nii lihtne oleks! Ausam, jah, ausam on vanade valede asemele pakkuda uusi ja tunnistada, et tõeks peetud tõed pole kunagi tõed olnudki, või kui ongi, siis pole nendega midagi peale hakata, sest elada nad inimesel ei aita. "Õnnis on uskuda valesse. Valed on need, mis meid liidavad, lohutavad, kinnitavad ja aitavad hädas. Mitte tõed." Sest tõepoolest, miks peaks üldse uskuma, et Jeesus sündis neitsist ja ärkas laibast ellu, läks taevasse ihulikul kujul? "Ja just selle pärast, et kõik tegelikult teavad, et see vale on, ei tohi seda kahtluse alla seada." Valed on need, millesse saab uskuda, ja inimene on kord juba nii tehtud, et ta ilma uskumata ei saa – isegi siis, kui jumal pole temani jõudnud ja ta ei taha, et see juhtukski. Sellel püsib nii taevane kui ka maine riik, tavaline elu ja poliitika niikuinii.
Aga kõigepealt oli sõna, ja sõna on valetamiseks. "Sõnadega saab valetada ja see on nende kõige erilisem omadus."
  • Mõistmine, et sõnad on alati valed, moodustab kogu Õnnepalu loomingu aluspõhja: esiti väljendatud kartuses, et kord tabatakse ta teolt, tuntakse petisena ära – ja mida kauem on vitsad soolas olnud, seda valusamad nad on –, viimaks lõpliku tunnistuseni, et nii see juba kord sõnadega on, sinna pole midagi parata, see ongi sõnade olemus, ja igaüks, kes sõnastab, on juba petis – aga isegi see ülestunnistus ei toonud ikka vitsu kätte: ükski ei piitsutanud Õnnepalu avalikult pärast "Valede kataloogi" ilmumist ei Tallinna ega Pariisi väljakutel. Siin on õieti kaks võimalust: võtta seda tõendusena, et keegi pole mõistnud, mida Õnnepalu kõneleb, või siis on teda mõistetud ja "õigeks" tunnistanud: Õnnepalu on petispreester, keda me vajame just sellisena, nagu ta on – sest tõtt me ei tarvitse, valesid vajame, vahetame lihtsalt ühed valed teiste vastu välja, sest need aitavad elada, tõest pole tolku (tegelikult pole kunagi olnud, aga kes on siis seda teada tahtnud: ei keegi).
  • Oma valedesse kohalejõudmine ongi see ainus, mida inimene võib suuta, enamat ta ei saa, ja sedagi on rohkem, kui enamik jaksab.


  • Tema Anno ei olnud vaguraks loodud ega kasvatatud. Lõunavalla tütred, pealtnäha külmad, seestpoolt pöörased. Selline naine pigem alustab vaidluse ja võitluse kui kannab suul valetamise madalat märki. (lk 115)




Film

  • Valed on nagu lapsed: nendega tuleb palju vaeva näha, kuid nad on seda väärt, sest nendest sõltub tulevik.
    • Dr. Gregory House telesarjas "Dr House", 4. hooaja 10. osa "It's a Wonderful Lie" (2008)

Luule

Kui asjad räägiksid -
aga kui räägiksid, siis võiksid ka valetada.
Eriti need tavalisus ja tühised,
et endale tähelepanu tõmmata.

Vanasõnad

  • Ega vale vaka alla jää.
  • Kas oled mind näinud sõitmas selle valge hobusega, kelle ma vale eest saanud?
  • Kes palju kõneleb, palju võltsib (valetab).
  • Kes palju lobiseb, palju valetab.
  • Kes valetab, see varastab.
  • Kiri ei valeta, kirjategijad valetavad.
  • Kuulmas tõsi, nägemas vale.
  • Näputäis tõtt parem kui sületäis valet.
  • Tõsi kui vesi, vale kui vasikarokk.
  • Tõsi kuulaja, vale nägija.
  • Tõsi tõeks, vale valeks.
  • Vale kuradi peapadi.
  • Vale on jutu jätkuks.
  • Valega valet õiendatakse, valet ikka suurendatakse.
  • Valekeel ajab maailma põlema.
  • Valel lühikesed jalad (jäljed).
  • Valelik teeb rohkem keelega kui meelega.
  • Valetab, et kõrvad suitsevad (tuli taga).
  • Valetaja pea suitseb.
  • Vanasõna ei valeta, tühi piip ei põleta.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929