Kajakas

Watanabe Shōtei, "Kajakad lainete kohal"

Kajakas (Larus) on kurvitsaliste seltsi kuuluv lärmakas ja toimekas veelindude perekond.

Luule

Jäise vee kohal kisendab kajakas, lenneldes ärevalt.
Vahumütsid on voogude päis.
Kust sai siia see lind? Miks on kurvad ja kaeblevad kiljed tal
nõnda ääretut igatsust täis?

• Konstantin Balmont, "Kajakas" (tlk Kalju Kangur, kogumik "Nii upuvad ööuttu laevad", lk 55)

Ju lapsena ihkasin merd ääretut mina.
Ma tahtsin näha ta lainete valgeid harju
ja lainetel liuglevat viirese varju
ja vahu sees õõtsuvaid kajakakarju
ning kaugel kõikuvat üksikut purje.

• Friedebert Tuglas, "Meri". Rmt: "Sõnarine" I, koostanud Karl Muru, Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 427-431

Tean sügispäeva. Pilvi rebis tuul,
ja sumbund oli kajakate kisa.
Siis vastu klaasi nina, käed ja suu,
nii kalalt koju ootasin ma isa.

• Juhan Smuul, "Mälestusi isast"

Kaugemal karid ja rahud
helgivad vihases vahus.
Kajaka kaldale heitis
tuuline videvik.

• Juhan Smuul, "Esimene äike"

Kirjandus

• Richard Bach, "Jonathan Livingston Merikajakas"
• Anton Tšehhov, "Kajakas"