Teine maailmasõda: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
** [[Winston Churchill]] kõnes Suurbritannia parlamendi alamkojas pärast peaministri ametisse asumist, 13. mai 1940, The Official Report, House of Commons (5th Series), vol. 360, c. 1502.
 
== PealePärast sṍda ==
* Nii et sõjale ei saa läheneda nii, et kas panen sinna selle [[viisnurk|viisnurga]] või [[haakrist]]i. See oli ikka kaugelt sügavam küsimus. Mina teeksin ikkagi ühe väga ilusa monumendi. Paneksin nimeks "Leinav ema" või "Leinav kodumaa". Terved [[perekond|perekonnad]] tapeti, viidi vangi; sõdisime, aga võitu me ei saanud – ikka jäi see [[okupatsioon]]. Ja kas siis sakslase all parem olnud oleks? See oli katastroof meie rahvale ja minu arvates on see väga suur kangelastegu, et 1991. aastal uuesti vabaks saime. Selle taga on tõsine võitlus iseendaks jäämise eest.
* Siiski tahaksin, et leitaks võimalus kõiki hukkunuid koos mälestada. Sellepärast et olukord oli ikkagi niisugune, kus [[valik]]uvõimalust polnud.
* Sõda oli küll läbi, kuid olen 60 aastat tagasi kirjutanud nii: "Sõda on lõppenud, kuid võitjaid ei ole." Minu arust oli see [[katastroof]], sest olime ju kaotanud kõik. Meil polnud [[vabadus]]t, oma riiki, olime inimesi kaotanud kümnete tuhandete kaupa. Ei taha näiteks mitte iialgi enam meenutada [[Velikije Luki]] lahinguvälja, mis oli pärast talviseid [[lahing]]uid laipadega tihedalt kaetud.
** [[Juhan Peegel]], intervjuu: Indrek Ude, [https://epl.delfi.ee/eesti/juhan-peegel-kas-voitluskaaslaste-elu-paastnud-sopra-ei-tohi-meeles-pidada?id=51009988 "Juhan Peegel: kas võitluskaaslaste elu päästnud sõpra ei tohi meeles pidada?"] Eesti Päevaleht, 7. mai 2005
 
 
* [---] kampaaniavormis [[lein]]amine ei lase meil oma [[minevik]]uga rahu teha. Me kisume oma haavad vabatahtlikult ise kogu aeg lahti, et need mitte kinni ei kasvaks. Teine maailmasõda ja [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsioon]] ei ole me jaoks ikka veel lõppenud. Ikka veel otsime süüdlasi, taotleme tagantjärele [[tõde]] ja õigust.
** [[Wimberg]], [https://epl.delfi.ee/arvamus/vahem-leina-rohkem-elu?id=51300026 "Vähem leina, rohkem elu"]] EPL, 18. juuli 2011
 
 
* [[Okupatsioon]]i eest tuleb alati ja üksnes hoiatada; teistsugune mõtlemisviis viib interventsiooni õigustamiseni. Meie [[ajalugu|ajaloo]] taustal või täpsemalt selle kaudu on niisugused hoiatused igal pool omal kohal. Teises maailmasõjas inimeste ja rahvastegi massilise hävitamise ja hukkumise meenutamine niisamuti. Kuid lahingute lõppemine Eesti NSV territooriumil ei tähendanud meie hävitamise ja [[tagakiusamine|tagakiusamise]] lõppu, vaid – küüniline küll – kõigest [[paus]]i relvastuse muutmiseks.
** [[Peeter Olesk]] [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/iseseisvuse-metakeel/ "Iseseisvuse metakeel"] Sirp, 23.02.2007
 
 
* Lubage mul nii lühidalt kui võimalik üle libiseda aastatest, kui käis Teine maailmasõda - ehk Üks teine maailmasõda, nagu see koolipoiste suust mu kõrvus alati tundub kõlavat, otsekui tõendaksid nad kindlalt, et see maailmasõda, mis minul nii elavalt meeles püsib, ei ole sugugi ainus ega suurim massiline hullumeelsus meie sajandil.
* [[Karin Saarsen]], "Poola suvi. Ühe eesti-poola suguvõsa elupeegeldusi", 1993, lk 8
 
 
* Eks sedasama sai ka [[Adolf Hitler]] [[Jossif Stalin]]i abil peatselt ise tunda – põrunud [[kunstnik]] jääb kutselisele [[kriminaal]]ile [[kaklus]]es lõpuks alla, isegi kui kummaline [[andekus]] alguses edu on toonud.
** [[Karl Martin Sinijärv]], [https://kultuur.err.ee/1608446807/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-hitlerist-kondiitrikunstini "Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Hitlerist kondiitrikunstini"], ERR, 25.12.2021
 
==Allikata==
37 055

muudatust

Navigeerimismenüü