Abielunaine: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 26. detsember 2021, kell 18:58

Proosa

Põlisrikaste ülempreestrid kandsid sageli ka argipäeviti torukübarat, kui pidid rahaga mõne preesterliku rituaali sooritama. Nad võitlesid tulihingeliselt lühikeste kuubede vastu õhtustel vastuvõttudel ja valgete vestide vastu fraki all. Kui nad üldse armukesi pidasid, käisid nood riides nii maitsetult, et neid võis peaaegu abielunaisteks pidada. Põlisrikastele polnud üheksateistkümnes sajand veel päriselt lõppenud. (lk 162)
- Robertson Davies, "Mis on lihas ja luus". Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, 1999

Koduteel muutusin uudishimulikuks: "Mida su sõbrad minu kohta ütlesid?"

Mees naeris: "Võluv naine, ent halb mära. Liiga õrn. Mis moel sa temalt lapsi saad?"

Niisugune oli üldine hoiak naise suhtes maal, kus vähem kui viieliikmelist perekonda nimetati "lastetuks". Siin protestantlikul põhjamaal põimusid kummalisel moel orientaalne ja balti maailmavaade. Abielus naine oli ainult ema. Ta ei tohtinud enam kanda heledaid riideid ega dekolteeritud kleiti, ta ei tohtinud kena välja näha, ta oli saavutanud eesmärgi — läinud mehele.

"Miks sa musta ei kanna?" päris ämm, kui ilmusin ühes oma ilusamatest Pariisi kleitidest. "Sa oled ju abielunaine." (lk 87)

Hermynia Zur Mühlen, "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981

@@ 4. rida: / 4. rida: @@
 * Põlisrikaste ülempreestrid kandsid sageli ka [[argipäev]]iti [[torukübar]]at, kui pidid rahaga mõne preesterliku [[rituaal]]i sooritama. Nad võitlesid tulihingeliselt lühikeste [[kuub]]ede vastu õhtustel vastuvõttudel ja valgete [[vest]]ide vastu [[frakk|fraki]] all. Kui nad üldse [[armuke]]si pidasid, käisid nood riides nii maitsetult, et neid võis peaaegu abielunaisteks pidada. Põlisrikastele polnud [[üheksateistkümnes sajand]] veel päriselt lõppenud. (lk 162)
 ** [[Robertson Davies]], "[[Mis on lihas ja luus]]". Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, 1999
+* Koduteel muutusin uudishimulikuks: "Mida su sõbrad minu kohta ütlesid?"
+:Mees naeris: "Võluv [[naine]], ent halb [[mära]]. Liiga õrn. Mis moel sa temalt lapsi saad?"
+:Niisugune oli üldine hoiak naise suhtes maal, kus vähem kui viieliikmelist perekonda nimetati "[[lastetus|lastetuks]]". Siin protestantlikul [[põhjamaa]]l põimusid kummalisel moel orientaalne ja balti maailmavaade. Abielus naine oli ainult [[ema]]. Ta ei tohtinud enam kanda heledaid riideid ega dekolteeritud [[kleit]]i, ta ei tohtinud kena välja näha, ta oli saavutanud [[eesmärk|eesmärgi]] — läinud mehele.
+:"Miks sa [[must]]a ei kanna?" päris ämm, kui ilmusin ühes oma ilusamatest Pariisi kleitidest. "Sa oled ju abielunaine." (lk 87)
+* [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981
 [[Kategooria:Perekond]]