Kokkuhoidlikkus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Härra Colbert oli kokku saanud neli miljonit ja kulutas need ära targa kokkuhoidlikkusega. Teda ehmatasid kulud, milleni võis viia mütoloogia. Iga silvaan, iga trüaad maksis vähemalt sada liivrit päevas. Iga kostüüm maksis keskmiselt kolmsada liivrit. Igal ööl ilutulestikuks kulutatud püssirohu ja väävli hind tõusis saja tuhande liivrini. Sellele lisaks oli veel illumineeritud tiigi ümbrus, mis nõudis kolmkümmend tuhat liivrit õhtu p...' |
Resümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
* Härra Colbert oli kokku saanud neli miljonit ja kulutas need ära targa kokkuhoidlikkusega. Teda ehmatasid kulud, milleni võis viia [[mütoloogia]]. Iga silvaan, iga trüaad maksis vähemalt sada liivrit päevas. Iga [[kostüüm]] maksis keskmiselt kolmsada liivrit. Igal ööl ilutulestikuks kulutatud püssirohu ja väävli hind tõusis saja tuhande liivrini. Sellele lisaks oli veel illumineeritud tiigi ümbrus, mis nõudis kolmkümmend tuhat liivrit õhtu pealt. |
* Härra Colbert oli kokku saanud neli miljonit ja kulutas need ära targa kokkuhoidlikkusega. Teda ehmatasid kulud, milleni võis viia [[mütoloogia]]. Iga silvaan, iga trüaad maksis vähemalt sada liivrit päevas. Iga [[kostüüm]] maksis keskmiselt kolmsada liivrit. Igal ööl ilutulestikuks kulutatud püssirohu ja väävli hind tõusis saja tuhande liivrini. Sellele lisaks oli veel illumineeritud tiigi ümbrus, mis nõudis kolmkümmend tuhat liivrit õhtu pealt. |
||
* [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]", tõlkinud Henno Rajandi ja Tatjana Hallap. Teine osa (1960), lk 136 |
* [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]", tõlkinud Henno Rajandi ja Tatjana Hallap. Teine osa (1960), lk 136 |
||
* Juba omaaegne Zipfi katse näitas, et tegelikult esinevad tekstides sagedamini just need sõnad, millel on rohkem tähendusi. Seega sõnu, mida sisult võiks pidada keerulisemaks, sest neil on palju tähendusi, pruugivad inimesed tegelikult meelsamini. Miks? Siin tuleb arvestada, et toosama mõnusana näiv ökonoomia kätkeb endas pidevat valvsust, et asjad toimiksid. Ning et ikka olla ökonoomne, läheb vaja teatavat tarkust loovida mitmesuguste vastandlike jõudude vahel. (lk 13-14) |
|||
** [[Margit Langemets]], [https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2009_2/OK_2009-2_02.pdf "Kui palju ja kuidas on sõnadel eri tähendusi?"], Oma Keel 19/sügis 2009, lk 13-20 |
|||
[[Kategooria:Psühholoogia]] |
[[Kategooria:Psühholoogia]] |
||
Redaktsioon: 8. jaanuar 2022, kell 02:26
Proosa
- Härra Colbert oli kokku saanud neli miljonit ja kulutas need ära targa kokkuhoidlikkusega. Teda ehmatasid kulud, milleni võis viia mütoloogia. Iga silvaan, iga trüaad maksis vähemalt sada liivrit päevas. Iga kostüüm maksis keskmiselt kolmsada liivrit. Igal ööl ilutulestikuks kulutatud püssirohu ja väävli hind tõusis saja tuhande liivrini. Sellele lisaks oli veel illumineeritud tiigi ümbrus, mis nõudis kolmkümmend tuhat liivrit õhtu pealt.
- Alexandre Dumas vanem, "Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem", tõlkinud Henno Rajandi ja Tatjana Hallap. Teine osa (1960), lk 136
- Juba omaaegne Zipfi katse näitas, et tegelikult esinevad tekstides sagedamini just need sõnad, millel on rohkem tähendusi. Seega sõnu, mida sisult võiks pidada keerulisemaks, sest neil on palju tähendusi, pruugivad inimesed tegelikult meelsamini. Miks? Siin tuleb arvestada, et toosama mõnusana näiv ökonoomia kätkeb endas pidevat valvsust, et asjad toimiksid. Ning et ikka olla ökonoomne, läheb vaja teatavat tarkust loovida mitmesuguste vastandlike jõudude vahel. (lk 13-14)
- Margit Langemets, "Kui palju ja kuidas on sõnadel eri tähendusi?", Oma Keel 19/sügis 2009, lk 13-20