Juhan Smuul: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| ⚫ | |||
[[File:J Smuul monument.jpg|thumb|Juhan Smuuli monument Muhu saarel]] |
[[File:J Smuul monument.jpg|thumb|Juhan Smuuli monument Muhu saarel]] |
||
'''Juhan Smuul''' (1954. aastani Johannes Schmuul; 18. veebruar 1922 Koguva küla, Muhu saar – 13. aprill 1971 Tallinn) oli eesti proosakirjanik ja luuletaja. |
'''Juhan Smuul''' (1954. aastani Johannes Schmuul; 18. veebruar 1922 Koguva küla, Muhu saar – 13. aprill 1971 Tallinn) oli eesti proosakirjanik ja luuletaja. |
||
Vaata ka: |
|||
| ⚫ | |||
==Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol== |
|||
| ⚫ | |||
Juhan Smuul, "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol". Eesti Riiklik Kirjastus 1963 |
|||
* Need, kes on harjunud ükskõik kus mängima esimest viiulit ja satuvad äkki noodipuldi olukorda, äratavad alati kurbust ja meenutavad närtsinud naerist. (lk 87) |
|||
== "Mälestusi isast" == |
== "Mälestusi isast" == |
||
| 33. rida: | 36. rida: | ||
** "Sõnarine. Eesti luule antoloogia". Koostanud Karl Muru. 3. köide, lk 90 |
** "Sõnarine. Eesti luule antoloogia". Koostanud Karl Muru. 3. köide, lk 90 |
||
== |
==Vaata ka== |
||
| ⚫ | |||
{{viited}} |
|||
| ⚫ | |||
== Välislingid == |
|||
| ⚫ | |||
{{JÄRJESTA:Smuul, Juhan}} |
{{JÄRJESTA:Smuul, Juhan}} |
||
Redaktsioon: 8. veebruar 2022, kell 19:45
Juhan Smuul (1954. aastani Johannes Schmuul; 18. veebruar 1922 Koguva küla, Muhu saar – 13. aprill 1971 Tallinn) oli eesti proosakirjanik ja luuletaja.
Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol
Juhan Smuul, "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol". Eesti Riiklik Kirjastus 1963
- Need, kes on harjunud ükskõik kus mängima esimest viiulit ja satuvad äkki noodipuldi olukorda, äratavad alati kurbust ja meenutavad närtsinud naerist. (lk 87)
"Mälestusi isast"
Tol korral ringi jooksin alles särgis,
täis lapsemõtteid oli kahupea,
või vänderdasin hanekarja järel,
vits peos, sest mine isahane tea.
/.../
- "Sõnarine. Eesti luule antoloogia". Koostanud Karl Muru. 3. köide, lk 82
"Viimane laev"
Pärast surma ma saan oma laeva,
mille tulesid ise ei näe.
Enne seda, mu kallis, sain taeva
ja õitseva maa sinu käest.
/.../
Lollilt elasin. Aastaid jääb väheks.
Minu armas, mu naine, mu roos,
Sinult ühte vaid palun: et läheks
meie tee minu lõpuni koos.
- "Sõnarine. Eesti luule antoloogia". Koostanud Karl Muru. 3. köide, lk 90
Vaata ka
