Oskar Luts: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Oskar Luts.jpg|pisi|Oskar Luts.]]
[[Pilt:Oskar Luts.jpg|pisi|Oskar Luts.]]
'''Oskar Luts''' (7. jaanuar 1887 (vana kalendri järgi 26. detsember 1886) Järvepera küla, Palamuse kihelkond – 23. märts 1953 Tartu) oli eesti kirjanik ja farmatseut. Lutsu kuulsaim teos on nooruses kirjutatud kooliromaan "[[Kevade]]", mille järjed on romaanid "[[Suvi (Luts)|Suvi]]" ja "[[Sügis (Luts)|Sügis]]" ning jutustused "[[Tootsi pulm]]" ja "[[Argipäev (Luts)|Argipäev]]". Romaanide järgi on valminud ka kultusfilmid. Samuti on tuntud Lutsu memuaarid ja följetonid.
'''Oskar Luts''' (7. jaanuar 1887 (vana kalendri järgi 26. detsember 1886) Järvepera küla, Palamuse kihelkond – 23. märts 1953 Tartu) oli eesti kirjanik ja farmatseut. Lutsu kuulsaim teos on nooruses kirjutatud kooliromaan "[[Kevade]]", mille järjed on romaanid "[[Suvi (Luts)|Suvi]]" ja "[[Sügis (Luts)|Sügis]]" ning jutustused "[[Tootsi pulm]]" ja "[[Argipäev (Luts)|Argipäev]]". Romaanide järgi on valminud ka kultusfilmid. Samuti on tuntud Lutsu memuaarid ja följetonid.


* Naist ei saa ei sõja ega rahu ajal iialgi täiesti tundma õppida enne, kui temaga olete abiellunud.
** "Sügis". Sinisukk 2019, lk 257





Redaktsioon: 31. märts 2022, kell 10:46

Oskar Luts.

Oskar Luts (7. jaanuar 1887 (vana kalendri järgi 26. detsember 1886) Järvepera küla, Palamuse kihelkond – 23. märts 1953 Tartu) oli eesti kirjanik ja farmatseut. Lutsu kuulsaim teos on nooruses kirjutatud kooliromaan "Kevade", mille järjed on romaanid "Suvi" ja "Sügis" ning jutustused "Tootsi pulm" ja "Argipäev". Romaanide järgi on valminud ka kultusfilmid. Samuti on tuntud Lutsu memuaarid ja följetonid.


  • Naist ei saa ei sõja ega rahu ajal iialgi täiesti tundma õppida enne, kui temaga olete abiellunud.
    • "Sügis". Sinisukk 2019, lk 257


  • Emand peab all üsna sagedasi olenguid. Küll oleks tore, kui mul oleks keegi lähedam isik, kellega saaks mõtteid vahetada, peaasjalikult kirjanduse üle! Emand muidugi on ses asjas niisama hea kui puu.
    • 11.XI.1945, "Viimane päevik. 1944-1952"


  • Ära unusta iseend! Ära pane liiga palju lootusi võõrastele jõududele, sest praegu on igaühel küllalt tegemist oma asjadega. Ära unusta, et tõeliselt maha jäetud on üksnes see, kes iseenda maha jätab.


  • Pole midagi parata, enamikul juhtudest osutus algaja kirjaniku keelevaist paljudes peensusteski paremaks, ehedamaks, rahvaomasemaks kui kutsutud ja seatud keelenormeerijate oskused.

Välislingid

Vikipeedias leidub artikkel