Ida-Euroopa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 27. aprill 2022, kell 17:17

Luule

Ida-Euroopa —
lausiku lõputu nukrus,
melanhoolsete mõtete maa.
Maa lage kui meri,
meri kaldais kui jõgi,
jõed vaiksed kui järved,
järved seismas kui sood.
Metsad, rabad ja külad,
munakivi]]sed linnad —
laadapäeviti tolmused,
muidu tühjad ja tuulised.
Kaugel suurlinnahiilgusest,
kaugel kaunist ja mehisest
uute mandrite võitmisest,
kaugel keisrist ja jumalast, .
üleaedsele lähedal...

Vladimir Beekman, "Ida-Euroopa valgus", 1963, lk 8

Proosa

See polnud esimene kord, kui Harvey märkas, et Ida-Euroopa vaesed inimesed sarnanevad omaaegsete Lääne-Euroopa vaestega mitte ainult asjade ja riiete, vaid ka kehaehituse ja näoilme poolest. Kes ta oli, kust ta tuli ja miks, see jäigi Harveyl teadmata, sest kui ta tahtis just midagi öelda, avanes uks ja üks mundris politseinik kutsus mehe ära. Mees järgnes talle närvilise valmisolekuga ja uks Harvey ees sulgus jälle. Kannatlikkus, kahvatu nägu ja suur hirm — seal kõnnib kannatus, mõtles Harvey. Ja ma leian, et ta on huvitav. Kas ainult äratundmise kaudu, kui igav võib olla maailm ilma teiste inimeste kannatusteta, saame me teada, kui lootusetult tuulevaikne oleks meie enda elu ilma kannatusteta? (lk 90)
- Muriel Spark, "Ainus probleem". Tõlkinud Vilma Jürisalu. Tallinn: Eesti Raamat, 1995

Meil siin Ida-Euroopas on ajaloolisest kontekstist lähtuvalt jäänud ühiskondlik ja poliitiline aktivism kontrastina lääne häälekatele rahva mobilisatsioonidele kohaliku võimu tasandile. Nüüdisaegne Eesti kodanikuaktivism on seotud 1980. aastate režiimivahetusega, mil sotsiaalsed liikumised muutusid üha nähtavamaks. Mitmed varasemad liikumised taastati (näiteks seltsiliikumiste traditsioon). Nendest kujunes suuresti uus poliitiline eliit, mis võib olla ka üks põhjus, miks ei tekkinud juba toona, kohe uue Eesti alguses, tugevat kodanikuühiskonda.
- Keiti Kljavin, "Kiri kolleegiumilt: Keiti Kljavin" Müürileht, 6. oktoober 2015

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+==Luule==
+<poem>
+Ida-Euroopa —
+lausiku lõputu [[nukrus]],
+melanhoolsete mõtete maa.
+Maa lage kui [[meri]],
+meri kaldais kui [[jõgi]],
+jõed vaiksed kui [[järv]]ed,
+järved seismas kui [[soo]]d.
+[[Mets]]ad, [[raba]]d ja [[küla]]d,
+munakivi]]sed linnad —
+[[laadapäev]]iti tolmused,
+muidu tühjad ja tuulised.
+Kaugel suurlinnahiilgusest,
+kaugel kaunist ja mehisest
+uute mandrite võitmisest,
+kaugel [[keiser|keisrist]] ja [[jumal]]ast, .
+üleaedsele lähedal...
+</poem>
+* [[Vladimir Beekman]], "Ida-Euroopa valgus", 1963, lk 8
+==Proosa==
 * See polnud esimene kord, kui Harvey märkas, et Ida-Euroopa [[vaesed]] inimesed sarnanevad omaaegsete [[Lääne-Euroopa]] vaestega mitte ainult [[asjad]]e ja [[riided|riiete]], vaid ka kehaehituse ja näoilme poolest. Kes ta oli, kust ta tuli ja miks, see jäigi Harveyl teadmata, sest kui ta tahtis just midagi öelda, avanes [[uks]] ja üks [[munder|mundris]] [[politseinik]] kutsus mehe ära. Mees järgnes talle närvilise valmisolekuga ja uks Harvey ees sulgus jälle. Kannatlikkus, kahvatu [[nägu]] ja suur [[hirm]] — seal kõnnib kannatus, mõtles Harvey. Ja ma leian, et ta on huvitav. Kas ainult äratundmise kaudu, kui igav võib olla maailm ilma teiste inimeste kannatusteta, saame me teada, kui lootusetult tuulevaikne oleks meie enda elu ilma kannatusteta? (lk 90)
 ** [[Muriel Spark]], "Ainus probleem". Tõlkinud Vilma Jürisalu. Tallinn: Eesti Raamat, 1995
 * Meil siin Ida-Euroopas on ajaloolisest kontekstist lähtuvalt jäänud ühiskondlik ja poliitiline [[aktivism]] kontrastina lääne häälekatele rahva mobilisatsioonidele kohaliku võimu tasandile. Nüüdisaegne Eesti kodanikuaktivism on seotud 1980. aastate režiimivahetusega, mil sotsiaalsed liikumised muutusid üha nähtavamaks. Mitmed varasemad liikumised taastati (näiteks seltsiliikumiste traditsioon). Nendest kujunes suuresti uus poliitiline eliit, mis võib olla ka üks põhjus, miks ei tekkinud juba toona, kohe uue Eesti alguses, tugevat [[kodanikuühiskond]]a.