Hullumeelsus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{toimeta}}
{{toimeta}}
[[File:The Rake's Progress 8.jpg|thumb|300px|''A Rake's Progress'' ([[William Hogarth]], 1763)]]
[[File:The Rake's Progress 8.jpg|thumb|300px|''A Rake's Progress'' ([[William Hogarth]], 1763)]]
[[Pilt:Nogent-le-Rotrou_-_Town_Museum_-_Clara_Filleul_-_La_folle_du_Luxembourg.JPG|pisi|Clara Filleul, "Luxembourgi hullumeelne" (1842)]]


==Draama==
==Draama==

Redaktsioon: 18. juuni 2022, kell 13:48

A Rake's Progress (William Hogarth, 1763)
Clara Filleul, "Luxembourgi hullumeelne" (1842)

Draama

  • Suur lust on olla hull, kuid seda lusti tunneb ainult hull.

Proosa

  • Inimese hullumeelsus on seega taevane tarkus; surelikust arust vabanenud inimene saavutab lõpuks taevase mõtlemisviisi, mis ajaliku mõistuse jaoks on absurdne ning jampslik. Ja siis on ta oma õnneks või õnnetuseks muutunud järeleandmatuks ja ükskõikseks nagu tema jumal.


  • Hulluga vaieldes jääte tõenäoliselt jänni, sest tema vaim töötab tihti kiiremini, kuna seda ei pidurda argumentidesse süvenemine. Teda ei koorma huumorimeel, ligimesearmastus ega kogemuse armutu veenvus. Ta on teist loogilisem, sest tema tundeilm on vaesem. Tõepoolest, hullumeelsuse tuntud määratlus on selles mõttes eksitav. Hull ei ole mõistust kaotanud. Hull on kaotanud kõik peale mõistuse.


  • "Olge nendes teistes osakondades ettevaatlik, isa," hoiatas Yossarian. "Seal hoitakse vaimuhaigeid. Need on hullumeelseid täis."
"Mind ei ole vaja isaks kutsuda," selgitas kaplan. "Ma olen anabaptist."
"Ma räägin neist teistest osakondadest surmtõsiselt," lasi Yossarian süngelt edasi. "Sõjaväepolitsei teid ei kaitse, sest nema on veel kõige hullemad. Ma tuleksin teiega ise kaasa, aga ma kardan hirmsasti: hullumeelsus on nakkav. See on kogu haigla ainuke tervemõistlik osakond. Kõik peale meie on hullud. See on muideks ilmselt kogu maailma ainuke tervemõistuslik osakond."


  • Ära mine tihti peast segi. See on aja raiskamine. (lk 2205)
    • Ron Padgett, "Kuidas olla täiuslik", tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206


  • Maailm tema all on nagu laiali laotatud vaip, mis koosneb majadest, tänavatest ja inimestest, kes hingavad nagu üks terve, puhas ja korras inimkops, aga tema jaoks ei ole siin tulevikku, pole kunagi olnud. Tema on alati rännanud üksi, haiguse märk nagu pimetempel naha all, nähtav kõigile peale tema enda. Kui ta mõnele tüdrukule lähenes, kohkus too ära ja iga kord, kui ta käe kellegi poole sirutas, tõlgendati seda vaenulikkusena ja ta toimetati haiglasse tagasi. Tema ja maailma vahel olid nähtamatud trellid, tummad näod pöördusid temast ära, kuni ta hakkas inimesi pelgama ning üha enam eemale ja endasse tõmbuma. Mitte keegi maailmas ei jää teda ega tema kohmakat hallust taga igatsema. Temas pole midagi erilist, mis seoks teda kellegi erilisega, ta pole kunagi kellegagi alasti olnud, kunagi kedagi puudutanud, ta oleks nagu liikunud pimeduskatte all, ei süütegusid ega sidemeid inimestega, ainult need trellid, nähtamatud ahelad, mis hoiavad teda vangistuses ja üksinduses. (lk 7-8)

Vanasõnad

  • Anna ohjad hullu kätte, hobu läheb hoopis hulluks.
  • Anna pill hullu kätte, hull ajab pilli lõhki.
  • Ei hullu külvata ega künta, hull sigineb enesest.
  • Hull kiidab orja tööd, laisk kiidab lapse tööd.
  • Hullu karjase kannikas süüakse ikka ära.
  • Hullu last ei paluta pulma.
  • Hullul peal (joodikul) on palju vaeva.
  • Hullul sõnad huulte peal, targal hammaste taga.
  • Häda hull, ei mees.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Kirjandus

Vaata ka

Välislingid

Vikipeedias leidub artikkel