Tänav: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
44. rida: 44. rida:
* Tomile meeldis, et [[Venezia]]s polnud [[auto]]sid. See andis [[linn]]ale inimliku näo. Tänavad on nagu [[veresoon]]ed, mõtles ta, ning [[inimesed]] on [[veri]], mis ringleb kõikjal. (lk 131)
* Tomile meeldis, et [[Venezia]]s polnud [[auto]]sid. See andis [[linn]]ale inimliku näo. Tänavad on nagu [[veresoon]]ed, mõtles ta, ning [[inimesed]] on [[veri]], mis ringleb kõikjal. (lk 131)
** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007
** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007


* Linna [[peatänav]]al [[kapsas|kapsaid]] kasvatada on seesama, mis juua [[surnuaed|surnuaia]] [[kaev]]ust. (lk 121)
* Tänav, mis [[kiirustamine|tõttab]] pärimäge, soovides meid kõikjale kohale toimetada esimestena, on pettunud, kui alla jõudes jääme ostma [[ajaleht]]e. (lk 122)
** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989


==Allikata==
==Allikata==

Redaktsioon: 24. juuli 2022, kell 16:37

Elisabeth Warling (1858-1915), "Fontenay aux Roses", s.d.
Marie Cazin (1844-1924), "Tänav Normandias", s.d.
Bertha von Tarnoczy (1846–1936), "Lõunamaine tänavavaade", s.d.)
Andrus Johani. Liiva tänav talvel (Talvemaastik Tartus) 1940

Tänav on järjestatud majade jada inimasulas.

Piibel

Proosa


  • Sel kellaajal, roheka gaasitule valguses, meenutab mu tänav suhkruga pruunistatud kreemja mandli, tumepruuni mokakohvi ja kollase karamelli segu - paarutatud pudedat magustoitu, mille pinnal hulbib kivine nugaat. (lk 22)
    • Colette, "Vagabund", tlk Helva Payet, 2010


  • Ta läheks peatänavat mööda südalinna poole, omaette arutledes, kas linnal ongi südant. Hilisõhtune tänav oleks nagu hilisõhtune jõgi, kes on oma kaldad pähe õppinud. (lk 134)


  • "Ta võttis Lontu sülle, silitas teda ja ütles oma kõige õrnema häälega: "Lontu, küll sa oled kallis!" Siis aga turtsatas Pontus. "Mulle paistis küll, nagu oleksid sa öelnud: katsu ennast vähemalt tänaval valitseda!"" - 1. ptk
  • ""Mis ma näen... kaklus keset tänavat?" kuulis Rasmus korraga oma isa häält. "Pahameelt tekitav sündmus ja ma ei tea mis kõik veel!"" - 4. ptk
  • "Berta oli küll ärevil, ta muudkui vahtis vargsi ringi. Kuid tal ei tarvitsenud karta. Kingsepa tänav lebas alles hommikuses unes, viltused päikesekiired läikisid pisikestel aknaruutudel ja ükski varajane vilgas eideke ei pistnud veel pead pelargoonide vahelt välja, et järele vaadata, kuidas algav päev paistab." - 6. ptk


  • Nõukaajal suheldi füüsilises mõttes tõesti lähemalt ja vahetumalt (isegi telefoniautomaat tänavanurgal oli tihti rikkis, nii et pidi ise kohale minema.) Küsimus on aga selles, kas säärase suhtlusega kaasnes tingimata helget sooja meeleolu, kas "inimlahkuse piimanired" voolasid? Tundub, et nõnda seda vahel vaikimisi kujutletakse. Ent kui see tõepoolest nii oleks olnud, siis miks üllatas turiste läänest, kui vähe meie inimesed naeratasid, kui sünged olid näod tänaval?
    • Mihkel Mutt, "Millest jutustab meile ühistransport" Postimees, 6. oktoober 2018


  • Ära astu kõnniteelt tänavale enne, kui saad kogu tänavast üle minna. Võid kõnniteelt vaadelda jalakäijaid, kes on keset hullunud ja möirgavat liiklust lõksu jäänud. (lk 2205)
    • Ron Padgett, "Kuidas olla täiuslik", tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206


  • Peale kujude saab kivist ruumis isikustada tänavaid – läbi aegade on see üks lihtsamaid viise kellelegi austuse avaldamiseks.
Tartu linna 480 tänavast 13 kannab naisenime, millest üheksa ilmselt kahetähenduslikuna muuna mõeldud (Astri, Eha, Hiie, Vilja, Õie, Õnne jt), neile vastandub seitse arhailist mehenime (Jaani, Jakobi, Lembitu, Aleksandri jt). Selgelt isikustatud nimelised tänavad on 36 mehel ja kahel naisel – Anna Haaval ja Lydia Koidulal. Või äkki on Käbi tänav austusavaldus Käbi Lareteile? Kas Ihaste Bajadeeri tänav austab Pallase legendaarset modelli Magda Beeki?



Allikata

  • Kahepoolse liiklusega tänava keskosa sobib sõitmiseks kõige vähem. Aga mõlemad ääred, parem ja vasak, asetsevad rentslis.

Välislingid

Vikipeedias leidub artikkel