Anton Tšehhov: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Viimane redaktsioon: 10. august 2022, kell 05:25

Anton Pavlovitš Tšehhov (Антон Павлович Чехов; 29. jaanuar 1860 – 15. juuli 1904) oli vene kirjanik, tuntud peamiselt novellisti ja näitekirjanikuna.

Kirjad[muuda]

Ei tohi lavale panna laetud relva, kui keegi ei kavatse sellest tulistada. Ei saa pelgalt lubadust anda.
- Нельзя ставить на сцене заряженное ружьё, если никто не имеет в виду выстрелить из него. Нельзя обещать.
- kirjas Aleksandr Lazarev-Gruzinskile, 1. novembril 1889, № 707 // Чехов А. П. ПСС в 30 т. Письма. Т. 3. Октябрь 1888 — декабрь 1889. — М.: Наука, 1976., lk 273
- vaata ka ru.wikipedia.org: Чеховское ружьё

Proosa[muuda]

"Palat nr 6"[muuda]

Tsitaadid väljaandest: Anton Tšehhov, "Palat nr 6", tõlkinud Friedebert Tuglas, rmt: "Valitud teosed", 5. kd, 1962.

...eelarvamused ja kõik need elu nurjatused ja sigadused on vajalikud, sest ajapikku moonduvad nad millekski mõistlikuks, nagu sõnnik mustmullaks. Maa peal pole midagi head, mille algallikas poleks leidunud jälkust. (lk 130-131; väljaandes "Jutustused", 1979, lk 77)

Kui mõnus on lamada liikumatult diivanil ja tajuda, et oled üksi toas! Tõeline õnn pole võimalik ilma üksindustundeta. Langenud ingel loobus jumalast tõenäoliselt sellepärast, et igatses üksindust, mida ei tunne inglid. (lk 158)

Allikata[muuda]

Võõras hing on põlismets.

Tema kohta[muuda]

- Kui palju kultuuri, peale ande, näib nõudvat korrektse ja maitseka teose kirjutamine. Kui vähe on neid, kes iial ei haava, kordagi ei komista. Igavesti eeskujulik on ses suhtes Tšehhov. Suured "esimese järgu geeniused" on harva nii neitsilik-häbelikud. Ei ole seda Nietzsche, Ibsen ega Tolstoi. Nad on liiga eksimatud, liiga enesega rahul, et olla tagasihoidlikud ning taktitundvad. Nad on ikkagi kuskil banaalseid tõdesid kuulutanud või robinal peale tunginud. Kuid kõik, mis peale tungib, mis liiga kindel oma õiguses ja kõigutamatult iseteadlik, on kunstis vale.
- Friedebert Tuglas, "Marginaalia". Tallinn: Eesti Raamat, 1966, lk 122

Tšehhovit just iseloomustab ta väljenduslik tagasihoidlikkus ja delikaatsus, mis on mitmelgi kohal tõlkes kaduma läinud.
- Olev Jõgi, ettekanne "Tüüpilistest puudustest originaali stiili edasiandmisel A. P. Tšehhovi "Jutustuste ja novellide" tõlkes" ENSV Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni koosolekul 1954. aasta veebruaris. Cit. via: Lea Pild, "Tõlkekriitik Olev Jõgi: Ühe tõlkemeetodi rehabiliteerimine stalinismijärgsel ajal", Keel ja Kirjandus 3/2019. Vihje Friedebert Tuglase samateemalisele tsitaadile.

Välislingid[muuda]

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 '''Anton Pavlovitš Tšehhov''' (''Антон Павлович Чехов''; 29. jaanuar 1860 – 15. juuli 1904) oli vene [[kirjanik]], tuntud peamiselt novellisti ja näitekirjanikuna.
-* [[Võõras]] [[hing]] on põlismets.
-* "Eelarvamused ja kõik need [[elu]] nurjatused ja sigadused on vajalikud, sest ajapikku moonduvad nad millekski mõistlikuks, nagu sõnnik mustmullaks. [[Maa (planeet)|Maa]] peal pole midagi [[hea]]d, mille algallikas poleks leidunud jälkust."<ref name="jutustused_1979_1"/>
+==Kirjad==
 * Ei tohi [[lava]]le panna laetud [[relv]]a, kui keegi ei kavatse sellest tulistada. Ei saa pelgalt lubadust anda.
 ** {{halliga|Нельзя ставить на сцене заряженное ружьё, если никто не имеет в виду выстрелить из него. Нельзя обещать.}}
 ** kirjas Aleksandr Lazarev-Gruzinskile, 1. novembril 1889, [http://chehov.niv.ru/chehov/letters/1888-1889/letter-707.htm № 707] // Чехов А. П. ПСС в 30 т. Письма. Т. 3. Октябрь 1888 — декабрь 1889. — М.: Наука, 1976., lk 273
 ** vaata ka [https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A7%D0%B5%D1%85%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B5_%D1%80%D1%83%D0%B6%D1%8C%D1%91 ru.wikipedia.org: Чеховское ружьё]
+==Proosa==
+==="Palat nr 6"===
+Tsitaadid väljaandest: Anton Tšehhov, "Palat nr 6", tõlkinud [[Friedebert Tuglas]], rmt: "Valitud teosed", 5. kd, 1962.
+* ...[[eelarvamus]]ed ja kõik need [[elu]] nurjatused ja sigadused on vajalikud, sest ajapikku moonduvad nad millekski [[Mõistlikkus|mõistlikuks]], nagu [[sõnnik]] mustmullaks. [[Maa (planeet)|Maa]] peal pole midagi [[hea]]d, mille algallikas poleks leidunud [[jälkus]]t. (lk 130-131; väljaandes "Jutustused", 1979, lk 77)
+* Kui mõnus on [[lamamine|lamada]] liikumatult [[diivan]]il ja tajuda, et oled üksi toas! Tõeline [[õnn]] pole võimalik ilma [[üksindus]]tundeta. [[Lucifer|Langenud ingel]] loobus jumalast tõenäoliselt sellepärast, et igatses üksindust, mida ei tunne [[inglid]]. (lk 158)
+==Allikata==
+* [[Võõras]] [[hing]] on põlismets.
 ==Tema kohta==
 ** Kui palju [[kultuur]]i, peale ande, näib nõudvat korrektse ja [[maitse]]ka teose kirjutamine. Kui vähe on neid, kes iial ei haava, kordagi ei komista. Igavesti eeskujulik on ses suhtes Tšehhov. Suured "esimese järgu geeniused" on harva nii neitsilik-häbelikud. Ei ole seda [[Friedrich Nietzsche|Nietzsche]], [[Henrik Ibsen|Ibsen]] ega [[Lev Tolstoi|Tolstoi]]. Nad on liiga eksimatud, liiga enesega rahul, et olla tagasihoidlikud ning taktitundvad. Nad on ikkagi kuskil [[banaalsus|banaalseid]] tõdesid kuulutanud või robinal peale tunginud. Kuid kõik, mis peale tungib, mis liiga kindel oma õiguses ja kõigutamatult iseteadlik, on kunstis vale.
-** Tuglas, Friedebert 1966. Marginaalia. Tallinn: Eesti Raamat, lk 122.
+** [[Friedebert Tuglas]], "Marginaalia". Tallinn: Eesti Raamat, 1966, lk 122
-* Tšehhovit just iseloomustab ta väljenduslik tagasihoidlikkus ja delikaatsus, mis on mitmelgi kohal tõlkes kaduma läinud.
-** Ettekanne "Tüüpilistest puudustest originaali stiili edasiandmisel A. P. Tšehhovi "Jutustuste ja novellide" tõlkes" ENSV Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni koosolekul 1954. aasta veebruaris. (''Cit. via'': [[Lea Pild]] [http://kjk.eki.ee/ee/issues/2019/3/1145 "Tõlkekriitik Olev Jõgi: Ühe tõlkemeetodi rehabiliteerimine stalinismijärgsel ajal"] [[Keel ja Kirjandus]] 3/2019) Vihje [[Friedebert Tuglas]]e samateemalisele tsitaadile.
-== Viited ==
-{{viited|allikad=
-<ref name="jutustused_1979_1">Anton Pavlovitš Tšehhov. "Palat nr 6", tõlkinud [[Friedebert Tuglas]]. Rmt: "Jutustused", Tallinn: Eesti Raamat, 1979, lk 77.</ref>
+* Tšehhovit just iseloomustab ta väljenduslik tagasihoidlikkus ja [[delikaatsus]], mis on mitmelgi kohal tõlkes kaduma läinud.
-}}
+** [[Olev Jõgi]], ettekanne "Tüüpilistest puudustest originaali stiili edasiandmisel A. P. Tšehhovi "Jutustuste ja novellide" tõlkes" ENSV Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni koosolekul 1954. aasta veebruaris. ''Cit. via'': [[Lea Pild]], [http://kjk.eki.ee/ee/issues/2019/3/1145 "Tõlkekriitik Olev Jõgi: Ühe tõlkemeetodi rehabiliteerimine stalinismijärgsel ajal"], [[Keel ja Kirjandus]] 3/2019. Vihje [[Friedebert Tuglas]]e samateemalisele tsitaadile.
 ==Välislingid==