Loom: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 3327 baiti ,  2 kuu eest
** [[Andrus Laansalu]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/kuidas-vabaneda-luupainajast/ Kuidas vabaneda luupainajast?] Sirp, 20. august 2021
 
 
* Järgmine tasand on zooarheoloogilise materjali ehk siis paljude-paljude luufragmentide koosanalüüsimine ja tõlgendamine laiemalt: mis meil ikkagi siin [[ühiskond|ühiskonnas]] toimus mingil teatud ajaperioodil. Arheoloogilised uurimused ja narratiivid, mida me oma minevikust loome – see kõik ju läheb sinna hulka. Miks meie loomad on praegu sellised, nagu nad on? Miks meil mõnda looma enam ei ole? Kuidas on loomad mõjutanud [[keskkond]]a? Kõik need [[teadmised]] saavad üheks suureks kompotiks ja aitavad erinevaid nähtusi ajaloolisesse [[kontekst]]i paigutada.
* Kui veelgi laiemalt vaadata – ja see on nüüd siis see kolmas tasand minu jaoks – siis lisaks ajaloo mõistmisele on [[zooarheoloogia]] [[eesmärk|eesmärgiks]] inimese [[olemus]]e mõistmine. Milline on olnud meie suhe loomadega? Kuidas on see muutunud? Kuidas me mõnikord oleme ennast distantseerinud loomariigist ja teinekord räägime hoopis loomade [[õigused|õigustest]]. Kuidas meie lugu loomadega räägib meie [[humaansus]]est ja maailmast arusaamisest.
:Nende asjade mõtestamine harib inimesi ja paneb meid mõtlema, et oskaksime ise teistmoodi loomadesse suhtuda. Teadvustame siis ka suhet loomadega praeguses maailmas. Vähemalt siin, kaasaegses [[Euroopa]]s, oleme ju loomadest oma [[igapäevaelu]]s tegelikult üsna kaugenenud.
* Kiviaja puhul võib loomade ja inimeste suhete puhul välja tuua hammasripatsid. Neid me materjalis näeme. Loomade hammasripatseid ja luudest tehtud ripatseid kasutati ära ehetes; kõnelevad nad [[sümboolika]]st ja mõtlemisest seoses loomadega: annab see hammasripats inimesele antud looma [[jõud|jõu]] või midagi muud?
* Loomade kohtlemine on paleopatoloogilistes uurimustes üks keskne teema. [[Paleopatoloogia]] tähendab, et luudelt ja hammastelt otsitakse jälgi, mis annavad aimu loomade [[tervis]]e, [[heaolu]], [[trauma]]de, söötmise ja pidamise kohta.
:Me ei ole Eestis väga põhjalikult veel paleopatoloogilisi uurimusi teinud, aga me vaikselt liigume sinnapoole. Alati saab [[tõlgendus]]i pakkuda: näiteks kui näeme mõnd paranenud [[luumurd]]u, mis justkui iseenesest paraneda ei saanuks või olnuks väga raske. Sellisel puhul võime arvata, et inimene on aidanud; on ta siis murru kinni sidunud või looma muul viisil hoidnud ja ravinud. Kas inimene aitas sellepärast, et ta väga armastas seda looma? Või tegutses ta lihtsal majanduslikul põhjusel, et tal oli vaja [[talv]] kuidagi üle elada? Seda on keeruline öelda.
* Kui nüüd mõelda tavalise [[talu]]pidamise peale – kuidas inimesed siin elasid ja olid oma pimedas tarekeses, üheskoos loomadega –, on võib-olla vastus, nagu te ütlesite, et "oli nii, nagu oli". Ega seal midagi väga ilusat ei olnud, ma arvan. Vaevalt, et loomi väga palju kammiti ja kallistati. Talved olid rasked.
:Samas jällegi ma ei tahaks arvata, et loomi kuidagi ei austatud või neist ei peetud. Loom hoidis inimese elus ja sellest ka [[austus]]. Tänapäeval näeme selliseid loomi austavaid traditsioone ja maailmapilti näiteks [[Mongoolia]]s. Arvan, et minevikus võis see samamoodi olla.
* [[Eve Rannamäe]], intervjuu: Airika Harrik, [https://novaator.err.ee/1608718597/zooarheoloog-koduloomad-eestiga-esimesel-katsel-ei-kohanenud "Zooarheoloog: koduloomad Eestiga esimesel katsel ei kohanenud"], ERR, 24.09.2022
 
[[Kategooria:Loomad| ]]
41 374

muudatust

Navigeerimismenüü