Rootslased: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Viimane redaktsioon: 25. november 2022, kell 20:07

Proosa[muuda]

Nüüd oli juba kindlasti teada, et kuningad hakkavad pusklema. Seda aga ei teadnud veel keegi, kellele see Vene keiser päkad silma lööb. Taevas nähtud mehe nägu olnud seesugune, et keegi ei teadnud seda arvata kellekski. Targemad mehed arvasid, et küllap sõda tuleb Rootsiga, sest meie maa on vana Rootsimaa ja ega rootslane seda maad ometigi venelasele ei kingi. Küll tuleb aeg, et Rootsi kuningas tuleb ja ütleb:

"Eesti mehed, ma olen jälle siin, aidake nüüd teie kah venelasele teha tuupi!"

Juhan Jaik, "Savi Juhan Türgi sõjas" kogust "Võrumaa jutud"

... öösel võib Varssavi risti ja põiki läbi käia, kohtamata ühtki militsionääri. Idüllilises ja rahulikus Stockholmis, kus isegi kedagi ei müksata ilma ülevoolavate vabandusteta, ja kus võib magada rahulikult keset tänavat, kott dollaritega pea all, seisab igal tänavanurgal kaks politseinikku. Nad ei sega kedagi, aga millegi jaoks on nad olemas, midagi nad valvavad. Ei mäletata enam, et veel XIX sajandi keskel oli rootslastel Euroopas samasugune kuulsus kui praegu poolakatel, ehk siis noakangelaste, alkohoolikute ja tülinorijate kuulsus; kui Rootsi laev saabus mingisse sadamasse, järgnes üleüldine mobilisatsioon ja aknaluugid tõmmati põmaki kinni. Pärast seda viisid rootslased karistusseadustikku kallaletungi eest eluaegse vanglakaristuse ja täna on kõige vägivaldsemaks impulsiks seal Rootsi võimlemine.
- Leopold Tyrmand, "Päevaraamat 1954", tlk Hendrik Lindepuu, 2021, lk 133

Selleks võimalikuks keskmiseks sissetulekuks, mida keskkond suudaks taluda, ei ole kindlasti Rootsi keskmine. Isegi Rootsi keskkonnaminister tunnistas umbes viis aastat tagasi ÜRO tervisliku elukeskkonna konverentsil Sundsvallis, et kui rootslaste sissetulek ja tarbimise tase muuta ülemaailmseks normiks, suudaks maailm elatada vaid kümnendikku praegusest rahvastikust. Ökoloogiliselt talutav maksimum on tõenäoliselt lähedasem tänapäeva Kesk- ja Ida-Euroopa maade elatustasemele.
- Jakob von Uexküll, "Eesti tee rohelisse tulevikku". Aulaloeng Tartu Ülikoolis 6. septembril 1994. Tõlkinud Ehte Puhang. Tartu: Tartu Ülikool, 1994

@@ 4. rida: / 4. rida: @@
 :"Eesti mehed, ma olen jälle siin, aidake nüüd teie kah venelasele teha tuupi!"
 * [[Juhan Jaik]], "Savi Juhan Türgi sõjas" kogust "Võrumaa jutud"
+* ... öösel võib [[Varssavi]] risti ja põiki läbi käia, kohtamata ühtki militsionääri. Idüllilises ja rahulikus [[Stockholm]]is, kus isegi kedagi ei müksata ilma ülevoolavate vabandusteta, ja kus võib magada rahulikult keset [[tänav]]at, kott [[dollar]]itega pea all, seisab igal tänavanurgal kaks [[politseinik]]ku. Nad ei sega kedagi, aga millegi jaoks on nad olemas, midagi nad valvavad. Ei mäletata enam, et veel XIX sajandi keskel oli rootslastel [[Euroopa]]s samasugune kuulsus kui praegu [[poolakad|poolakatel]], ehk siis noakangelaste, alkohoolikute ja tülinorijate kuulsus; kui Rootsi laev saabus mingisse [[sadam]]asse, järgnes üleüldine mobilisatsioon ja aknaluugid tõmmati põmaki kinni. Pärast seda viisid rootslased karistusseadustikku kallaletungi eest eluaegse vanglakaristuse ja täna on kõige vägivaldsemaks impulsiks seal Rootsi võimlemine.
+** [[Leopold Tyrmand]], "Päevaraamat 1954", tlk Hendrik Lindepuu, 2021, lk 133
 * Selleks võimalikuks keskmiseks sissetulekuks, mida [[keskkond]] suudaks taluda, ei ole kindlasti Rootsi keskmine. Isegi Rootsi keskkonnaminister tunnistas umbes [[viis]] aastat tagasi [[ÜRO]] tervisliku elukeskkonna konverentsil Sundsvallis, et kui rootslaste sissetulek ja [[tarbimine|tarbimise]] tase muuta ülemaailmseks normiks, suudaks [[maailm]] elatada vaid kümnendikku praegusest rahvastikust. Ökoloogiliselt talutav maksimum on tõenäoliselt lähedasem tänapäeva [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Ida-Euroopa]] maade elatustasemele.