Aluspüksid

Allikas: Vikitsitaadid

Proosa[muuda]

  • Kas kedagi hullumeelseks nimetada, see sõltub vaatenurgast, ütles Igor alati, ja isegi kui see vaatenurk on näiteks inimese enda aluspükste all, mille ta on endale pähe tõmmanud, võib kõik suurepärane paista.


  • Raamatu "Aeg Prahas" kirjutamise ajal laheneb ka Pentti räpaste aluspükste saladus. Oma arvates oli ta musta pesu pesumajja viinud, aga see oli hoopis triikimistöökoda, kus ta kakaplekilised aluspüksid hoolikalt üle triigiti. Asi selgus alles majutuskohas, kui ta töökoja korraliku pakendi avas. Penttil oli nii häbi hakanud, et ta ei läinudki enam Praha linna pealt pesumaja otsima.


  • [Toapoiss Ints:] "Näed, härra tellis endale Saksamaalt terve kohvritäie aluspükse! Palju sa endale tahad? Kümnest aitab? Võta parem tosin."
"Kuidas sa neid siis nüüd niimoodi jaotad," imestas Hans. "Kas parun jaole ei saa?"
"Millele? Millele ta jaole peab saama?" küsis Ints kurjalt. "Mis see tema asi on, mida ma oma pükstega teen?"
"Kuidas nad siis sinu püksid on?"
"Aga kelle veel? No muidugi, sinu omad ka! Need on kõigi eestlaste omad, sest me elame Eestimaal ja kõik, mis siin leidub, on meie oma! Kas ma pole sulle rääkinud meie muistsest vabadusest, meie suurtest kuningriikidest ja kuningas Lembitust, kes oli omal ajal kõige tähtsam ja võimsam mees terves maailmas! Sellesama meie paruni esiisad tapsid ta kelmi kombel ja hakkasid meid ebaõiglaselt valitsema, aga ega see siis ei tähenda, nagu neil oleks meie maa peale mingi õigus! Mina olen kõigest hoolimata eestlaste kuninga Lembitu järeltulija, ning järelikult kuuluvad paruni aluspüksid mulle!"


  • Mitmel tuttaval olid ka täiesti enda loodud rituaalid. Nii tunnistas advokaadist semu mulle, et tal on olnud aastaid õnnetoovad amuletid. "Keskkoolis näiteks ühed aluspüksid. Sellised erksinised," jutustas ta. "Kandsin neid alati eksamite ja muude tähtsate sündmuste ajal."
  • Mõnikord annab rituaalide täitmine märku tõsisemast probleemist, näiteks kui kakskümmend korda lampi välja ja sisse lülitada või kui erksiniste aluspüksteta enam toast välja ei saa. Sel juhul on tegu obsessiiv-kompulsiivse häirega. Kattuvust on küll vaidlustatud sellega, et ebausklike rituaalide täitmisel ja obsessiiv-kompulsiivse häire puhul aktiveeruvad aju erinevad osad.
  • Sõltumata sellest, kas me naerame ebausu üle või võtame seda tõsiselt, on sel meie igapäevaelus igal juhul oma roll. Teadus võib küll areneda, aga ärevus ei kao kuhugi. Muutunud on hoopis hirmude põhjused. Ja ometi, isegi kui me teame, et ebausklikud rituaalid ei aita, on need meile emotsionaalselt toeks. Pealegi on lohutav, et ebauskudest õhkub teatud optimismi (ikka need helesinised trussikud). Nii ei räägi ebausud mitte ainult meie jagatud hirmudest, vaid ka lootustest.


  • Kuuenda klassi jõuluvaheaeg. Astun duši alt välja, jalad märjad, ning tõstan põrandalt varvastega oma printsess Arieli pildiga aluspüksid üles. Märkan verist jälge. Tean, mis toimub, kuid tardun. Pigistan aluspüksid tugevasti peopessa. Pesumasinasse ei julge ma neid panna, üritan plekki käsitsi sapiseebiga välja pesta, aga see ei õnnestu. Peidan märjad aluspüksid pesumasina taha.
Öösel, kui ema on magama jäänud, hiilin õue, võtan kuuri alt labida ja matan aluspüksid suure kuusepuu alla maha.