Euroopa

Allikas: Vikitsitaadid
"Europe röövimine". Francesco Albani, 17. sajand
Peeter Laurits, "Euroopa pärast vihma" (2005)

Euroopa on vaidlusaluse idapiiriga maailmajagu ja kultuuripiirkond Euraasia lääneosas, see piirneb Aasiaga idas ja Aafrikaga lõunas. Euroopas elavad paljud eurooplased.

Proosa[muuda]



  • Euroopa kristliku kultuuriga oleme hakanud ühendama humanismi, inimlikkuse mõistet, temaga tähendades midagi armulikku, heldet, andeksandvat, nõrku toetavat ja kaitsvat, isegi õrna, kuigi teadsime, et koerad sulgpatjadel magavad ja inimeselapsed uulitsarennis närbivad.
Euroopa kultuurile kiitust hõisates unustasime, et Euroopa juba aastasajad teisi ilmajagusid kõige halatsevamalt on kurnanud ja inimesest sagedasti vähem lugu pidanud kui sule- ja sarvekandjatest, sest viimaseid peab ju kasvatama, toitma, inimene aga muretseb ise omale ülespidamise.
Euroopa kultuur teeb kõik kalliks, ainult inimene läheb odavaks. /---/
Euroopa kultuur on midagi niisugust, millest üle peab jõudma, kui tahetakse maksmas näha armastuse, õigluse ja inimlikkuse põhjusmõtteid ja paleusi, millest nii odaval vaimustusel kõneldakse.
  • A. H. Tammsaare, "Lugejale". Rmt: "Sõjamõtted", Tartu: Noor-Eesti, 1919, lk 7–9 [Tartu: Ilmamaa, 2023]


Oui, c'est l'Europe, depuis l'Atlantique jusqu'à l'Oural, c'est toute l'Europe, qui décidera du destin du monde.


  • Me võimalused määrab me asukoht, suurus ja taust. Oleme asunud Euroopa kultuuri kahe haru piirimail, küllaltki tuulises kohas. Kummagi kultuuri seisukohast oleme äärepealsed, kultuuri loojaina ebaolulised. Meie huvides on, et need kaks Euroopa kultuuri haru taas ühinevad. Tuulise piiri asemel oleme siis vaikses, loovas keskpaigas. Praegu on me huvides olla mõjusid vahendavaks sillaks kahe piirkonna vahel. Olla ühe või teise kultuuri tõkkepuuks ei ole me huvides.
Euroopa kultuuri kahe haru taasliitumine on juba sajandeid olnud teoksil, ja Eesti pinnal on olnud tähtis koht ses arengus. See on me ajalooline missioon — olla sillaks, kuni vajadus silla järgi kaob, sest kuristik on täidetud. Soodsais oludes võib see teostuda järgmise 30 aasta jooksul kõigis kultuuri aspektides. Olla edukas sild tähendab soetada sidemeid mitte ainult lähi-naabreiga, vaid võimalikult paljude rahvastega mõlemas piirkonnas. Hispaaniast Kirgiisiani. Me ei pea olema ühesuunaline sild. Mõlema piirkonna kultuuriväärtustega tuleb meil harjuda, et neid teisele Euroopa poolele edasi anda neile arusaadaval kujul.
  • Rein Taagepera, "Variant kujutlustele Eesti tulevikust "30 aasta plaan". Esitet metsaülikoolis 1971. Viimistlus a 1972", Vikerkaar, nr 10, 1988, lk 39–45.


  • Euroopa on territoorium ja kultuur. Euroopa kultuur on kasvanud kristlikul pinnal ja tema ühtsusest annavad tunnistust möödunud sajandid, mil vaatamata kaugustele, piiridele, sõdadele ja muudele takistustele võeti igal pool vastu välismaa kunstnikke ja teadlasi, loeti huviga naabrite kirjandust, palgati võõraid arhitekte ja mängiti sonaate ning oratooriume, mille autor võis olla pärit siit või mujalt. (lk 56)
  • Mis saab ühendatud Euroopast, mille sünd on ette nähtud 1993. aastaks, seda ei oska keegi ennustada. [---]
Palju olulisi küsimusi on jäänud veel lahtiseks, aga ühinemise sümbol on valitud: sügav-taevasinine lipp, mida kaunistab pärjana 12 kollast tähte. [---]
Aga alles siis, kui üks sõber asjast rääkis, märkasin, miks mulle Euroopa lipp nii tuttav paistis: sama tähepärg on ju graveeritud nn. "imettegeva medali" (médaille miraculeuse) tagaküljele, ja seda medalit olen ma ise juba paarkümmend aastat kaelas kandnud! [---]
Selle esiküljel on Neitsi Maarja kuju ja lühike palve: "Maria, sündinud ilma patuta, palu meie eest, kes me sind appi hüüame!" — ja tagaküljel rist, mis toetub M-tähele, ning selle all kaks südant. Neid ümbritseb ovaalse raamina 12 tähte. [---]
Kõigepealt väärib tähelepanu lipu värv: taevasinine sümboliseerib Neitsi Maarjat. (lk 56–57)
  • Euroopa on naisenimi. Kreeklaste Europe oli Foiniikia legendaarse kuninga Agenori tütar, kelle valgeks härjaks muundunud Zeus kodunt röövis ja Kreeta saarele viis. Targad mehed on teinud Euroopa ajalugu. See on täis tapmist, röövimist ja vägistamist. Kas ei ole julgustav teada, et meie ühise kodu kohale on nüüd tõusnud Naise sümbol? (lk 59)
  • Fanny de Sievers, "Euroopa tähepärg". Mateeriasse kootud palve, Loomingu Raamatukogu, nr 1/2, 1992, lk 56–59 [Vikerkaar, nr 6, 1990]


  • Enam kui viissada aastat on olnud Euroopa määratlemise põhiprobleem, kas jätta Venemaa sisse või välja.
    • Norman Davies, "Euroopa ajalugu", tlk Rein Turu, Tallinn: Varrak, 2014, lk ? [Originaal: "Europe: A History", Oxford: Oxford University Press, 1996]


  • Euroopa sündis tõlkest ja tõlkes. Euroopa rajanebki vaid tõlgetel.
    • Henri Meschonnic, "Tõlkimise poeetika ajalooline ülevaade". Vikerkaar, nr 2–3, 2000, lk 108–124; lk 108


  • Praegu tormame suure hooga Euroopasse. Tegelikult ei ole mingit ühtset Euroopat olemas, on üksikud Euroopa riigid ja rahvad. Vaid suurlinnad oma olmekultuuriga on igal pool ühesugused.
    • Ingrid Rüütel, "Ingrid Rüütel. Sünniaasta 1935", rmt: "Muutudes endaks jääda. Valik meenutusi, artikleid, uurimusi", Tallinn: TEA Kirjastus, 2010, lk 27



  • Euroopa on ju paljurahvuseline ning kui tahad, et Sind austataks, sinu tavasid tuntaks, sinu keelt õpitaks, siis tuleb samaga vastata ka teiste suhtes. Nii lihtsalt on. Tuleb palju rohkem osata meie naabrite keeli: läti, soome, vene… miks mitte ka kaugemate naabrite keeli. Saksa keelt, mis on eesti ja vene keele kõrval minu üks väga lähedasi keeli, tasub osata mitmetel põhjustel, olgu need põhjused ajaloolised või majanduslikud või muud. Kui tahta tänases Euroopas õppida ja töötada, siis on saksa keelt kõnelevaid maid ikkagi kõige rohkem. See on fakt.


  • Euroopa Liit ei ole impeerium, temast on tahetud teha võrdsete natsioonide liitu, mis peaks tähendama ka keelte võrdset staatust. Mis on muidugi illusioon. Nagu on illusioon ka see, et eksisteerib mingi Euroopa kirjandus, kunst, teadus... Euroopa Liit on impeeriumi-illusioon ja ta kas muutub impeeriumiks, mida on raske uskuda, või laguneb, nagu lagunes-hajus Saksa Rahva Püha Rooma Riik.
    • Jaan Kaplinski, "Piirpääsukese Euroopa", Tallinn: Hea Lugu, 2020, lk 39


  • [P]raeguseks hetkeks peaks juba kõigile olema selge, et Euroopa julgeolek, Euroopa demokraatia kaitsmine ei tule tasuta.
  • President Putini ekspansionistlik unistus luua suur Novorossija ei saa jääda püsima. Kui kaua veel võime küsida: kes on järgmine? Me peame sellele lõpu tegema. Praegu kannab iga inimene vastutust võitlemise eest selle Euroopale suunatud ohu vastu ja Euroopa väärtuste nimel.


Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel